Kuidas CBD õli 2.0 kehas liigub

Hommik, pudel köögilaual, tilk keele alla ja minut ootamist. Selle minuti jooksul käivitub midagi, millest etiketil juttu ei ole. Kanepiõli ühendid satuvad kokku võrgustikuga, mis töötab kehas ammu enne, kui keegi kannabinoididest kuulnud on. Endokannabinoidsüsteemi lehel seisab sama määratlus pikemalt lahti kirjutatud: kolm teadaolevat osa, milleks on kannabinoidiretseptorid rakumembraanil, ühendid, mille keha ise nende retseptorite jaoks kokku paneb, ning ensüümid, mis neid ühendeid ehitavad ja jälle lahti võtavad.

Paigal ei seisa siin kaua miski. Retseptorid ootavad raku pinnal. Ühendid ilmuvad siis, kui rakk neid küsib, ja ensüümid koristavad need varsti ära. See rütm seletab, miks taimest pärit ühend ja kehas valmistatud ühend võivad jõuda sama retseptori juurde ning käituda seal täiesti erinevalt.

Kaks retseptorit, kaks piirkonda

Retseptor närvisüsteemis

Matsuda ja kaasautorid kloonisid esimese kannabinoidiretseptori 1990. aastal ja näitasid, et kloonitud koopia rakkudes ka töötab, millega oletatavast seondumiskohast sai kirjeldatud molekul^[1]. Kes tahab selle retseptori tausta lähemalt lugeda, leiab üksikasjad CB1 retseptori artiklist. Kesknärvisüsteemis, ajus ja seljaajus, paikneb seda retseptorit tihedalt, mistõttu ta kirjanduses domineerib.

Retseptor perifeerses koes

Munro ja kaasautorid kirjeldasid 1993. aastal teist retseptorit, mis asub peamiselt perifeersetes kudedes ja keha kaitseliini rakkudel^[2]. Mõlemad on membraanivalgud. Nad istuvad raku pinnas, püüavad väljastpoolt signaali ja annavad sõnumi sissepoole edasi. Kaks retseptoripopulatsiooni, kaks väga erinevat naabruskonda.

Keha valmistab need ühendid ise

Devane ja kaasautorid eraldasid 1992. aastal ajukoest ühendi, mis seondub kannabinoidiretseptoriga, ja panid sellele nimeks anandamiid^[3]. Mechoulam ja kaasautorid tuvastasid 1995. aastal teise, 2-arahidonoüülglütserooli ehk 2-AG^[4]. Mõlemad kuuluvad lipiidide hulka, seega teise keemilisse klassi kui koolist tuttavad virgatsained. Anandamiidi keemiast kirjutab pikemalt anandamiidi leht, kui täpsemad detailid huvitavad.

• Varu kuskil ei seisa: tooraine paikneb rakumembraanis rasvana ja ensüümirühm lõikab molekuli välja alles siis, kui rakk märku annab.
• Teine rühm lagundab molekuli varsti pärast tööd, nii muutub tase ühes väikeses piirkonnas kiiresti.
• Hormooni kombel need ühendid kehas ringi ei liigu, seesama kude võib ühel minutil olla hõivatud ja järgmisel vaikne.

Kas kannabidiool nende retseptoritega üldse seondub?

Enamjaolt mitte, ja siinkohal läheb hulk kirjutisi teemast mööda. Kannabidioolil on peamise kannabinoidiretseptori juures madal otsene seondumisafiinsus, seega ei istu ta seal nii, nagu THC istub, ja laboris nähtut seostatakse muude teedega. Fenwick ja kaasautorid vaatasid 2017. aastal, kuidas anandamiid üht vanilloidkanalit otse aktiveerib, ning kirjeldasid samast kanalist lahknevaid kaltsiumi- ja voolulugemeid^[5]. Üks ühend ühe sihtmärgi juures annab kaks eri vastust, olenevalt sellest, mida parajasti mõõdetakse. Lõplikku pilti siit ei tule: teema jääb lahtiseks ja kirjeldust kirjutatakse ümber, kui meetodid teravamaks lähevad.

• Otsene seondumine peamise kannabinoidiretseptori juures jääb nõrgaks.
• Vanilloidkanalite perekond kuulub uuritavate teede hulka.
• Üks serotoniiniretseptori alatüüp kuulub samasse loetellu.

Taimeühendid väljaspool kannabinoide

Kannabinoidid ei ole ainsad ühendid, mis selle võrgustikuga kokku saavad. Gertsch ja kaasautorid teatasid 2008. aastal, et beeta-karüofülleen, terpeenide hulka kuuluv lõhnaühend, mida leidub laialt taimedes ja igapäevases toidus, suhtleb perifeerse kannabinoidiretseptoriga^[6]. Russo koondas 2016. aastal laiema pildi kokku ja kirjutas kanepivälistest taimedest, mille ühendid puutuvad sama signaalisüsteemi osadega^[7].

• Must pipar, kus beeta-karüofülleeni hulk on hästi teada.
• Nelk, mille lõhnas seesama ühend samuti kannab oma osa.
• Humal, mis kuulub tavapäraste toidutaimede hulka.

Mis pudelil kirjas seisab

Täisspektri koostis

CBD õli 2.0 on täisspektri ekstrakt, seega jõuab CBD kohale koos CBN-i, CBG, CBC ja CBDA-ga, igaüks mõõdetud ja deklareeritud tasemel. Sama koostisloogika kehtib kõigi kuue kanguse puhul.

Partiianalüüs ja kangused

Iga partii kohta koostatakse eraldi COA. Kangused jäävad vahemikku 5 kuni 40 protsenti ja kõik tulevad ühesuguses 10 ml pudelis. Kannabinoidide sisaldust kanguse kaupa loetleb CBD õlide koondleht, kus arvud saab enne valikut üle vaadata; analüüsid tulevad ettevõttest, mis töötab kannabinoididega 2014. aastast ja juhib tegevust Madalmaades.

Kolm küsimust, mis vastuseta

Kirjandus ei kata kaugeltki kõike, ja lahtiseid kohti tasub hoida lahus sellest, mis juba mõõdetud.

• Mida lisab iga harvem uuritud kannabinoid, kui ta istub täisspektri ekstraktis CBD kõrval?
• Kelle juures üks või teine ühend laboris registreerub, ja miks loevad kaks inimest sama ekstraktiga erinevalt?
• Millisest tasemest alates hakkab harvem uuritud kannabinoid arvesse minema, ja kas ühendite omavaheline suhe muudab vastust?

Viited

1. Matsuda (1990). Nature. doi:https://doi.org/10.1038/346561a0
2. Munro (1993). Nature. doi:https://doi.org/10.1038/365061a0
3. Devane (1992). Science. doi:https://doi.org/10.1126/science.1470919
4. Mechoulam (1995). Biochemical Pharmacology. doi:https://doi.org/10.1016/0006-2952(95)00109-d
5. Fenwick (2017). Frontiers in Molecular Neuroscience. doi:https://doi.org/10.3389/fnmol.2017.00200
6. Gertsch (2008). doi:https://doi.org/10.1073/pnas.0803601105
7. Russo (2016). Trends in Pharmacological Sciences. doi:https://doi.org/10.1016/j.tips.2016.04.005