Anandamiid: endokannabinoid, mis sai nime sõnast ananda

Kaks küsimust, mis 1992. aastal kokku saavad

Vaata korraks 1980. aastate lõpu laborilauda. Retseptor on kirjeldatud. Taimne ühend seondub sellega mõõdetavalt. Organismi enda molekuli, mis sellesama retseptori külge kuuluks, ei ole aga nimetatud. Retseptor ilma teadaoleva sisemise partnerita püsib täpselt niimoodi avatud küsimusena. Kanepi farmakoloogias teatakse selleks ajaks päris hästi, milline taimest pärit molekul retseptorini jõuab. Puudu on vastus teisele poolele: mille jaoks see retseptor organismis endas üldse olemas on. Selle küsimuse kõrvale käib aastaarv 1992.

Kolm asja, mis saavad ühes töös kirja

Devane ja kolleegid nimetavad 1992. aastal kolme asja korraga [1]. Nad eraldavad ajukoest ühe koostisosa. Nad määravad selle struktuuri. Ja nad näitavad, et see ühend seondub kannabinoidiretseptoriga. Viimane punkt annab ühendile klassi: organismi enda kannabinoid ehk endokannabinoid, mille asend kirjanduses on endokannabinoidide süsteemi keskmes [1]. Seesama omadus, seondumine, on ühtlasi alus, mille järgi taimest pärit kannabinoidid ja ajukoest eraldatud ühend üldse kõrvuti ühte loendisse satuvad.

Sõna ananda ja keemiline järelliide

Nimi anandamiid koosneb kahest osast [1]. Ühes otsas seisab sanskriti sõna ananda, teises keemiline järelliide, mis viitab molekuli tüübile. Nime valivad uurijad, kes ühendi 1992. aastal ajukoest eraldavad [1]. Praktikas on see kõige sagedamini tsiteeritud fakt kogu anandamiidi kirjes [1]. Tasub tähele panna, mis liiki sisu see täpselt on. Nimi räägib nimetamise hetkest, mitte mõõdetud tulemusest [1]. Mõõdetud osa seisab töö teistes ridades: kude, struktuur, seondumine.

Enne 1992. aastat taim, pärast seda signaalisüsteem

1992. aasta töö tagajärg on teema vahetus [1]. Enne seda käib kanepi farmakoloogia küsimus ühe taime kohta: mida taim sisaldab, milline molekul retseptorini jõuab, milline ühend ekstraktis püsib. Pärast seda tööd käib küsimus organismis endas paikneva signaalisüsteemi kohta. Taimest pärit kannabinoidid muutuvad selles pildis ühenditeks, mis sellesse süsteemi osaliselt sobivad. Sama loogika hoiab koos ka nimetust: rühmitamise alus on seondumine kannabinoidiretseptoriga, ja just see omadus saab 1992. aastal näidatud [1].

Vahetus seletab, miks kaks üsna eri asja kannavad sarnast nime. Ühel pool seisab ajukoest eraldatud endokannabinoid. Teisel pool taimest saadud ühendid, mis jõuavad pudelisse. Kui keegi otsib täna kanepiõli või CBD õli kohta selget kirjet, siis kataloogi poolel vastavad küsimusele koostise read ja partiianalüüsi numbrid, retseptori pool jääb kirjanduse asjaks. Kangused ja koostisread seisavad koos CBD õlide lehel, kus iga variandi juures on eraldi tootekirje.

• Enne 1992. aastat: küsimus käib taime ja selle ühendite kohta.
• Pärast 1992. aastat: küsimus käib organismis endas paikneva signaalisüsteemi kohta [1].
• Taime kannabinoidid selles raamis: ühendid, mis süsteemi osaliselt sobivad.
• Rühmitamise alus: 1992. aastal näidatud seondumine kannabinoidiretseptoriga [1].
• Avastuse järjekord: anandamiid saab kirja esimesena, 1992. aastal [1].
• Klass, mille ühend saab: organismi enda kannabinoid, asend süsteemi keskmes [1].
• Nime päritolu: sanskriti sõna ja keemiline järelliide ühes sõnas [1].

Kuidas signaal lõpeb ja mida katsed muudavad

1. Kirje algab kolmest sammust: ajukoest eraldatud koostisosa, määratud struktuur, näidatud seondumine kannabinoidiretseptoriga [1]. Need kolm punkti on selle teema kõige kindlam osa.
2. Klassikuuluvus tuleb kohe järgmise sammuna: organismi enda kannabinoid, mille koht kirjanduses on endokannabinoidide süsteemi keskmes [1].
3. Eemaldamine käib ensümaatiliselt [1]. Signaal ei hääbu iseenesest, vaid lõpeb siis, kui ensüüm molekuli lagundab. See mehhanism kuulub kirje juurde nimeliselt, mitte üldsõnalise märkusena.
4. Pärast 1992. aastat ei ole kirjanduse põhirõhk anandamiidi juurdelisamisel. Katsesüsteemides aeglustatakse hoopis selle eemaldamist, ja see, mida seejärel jälgitakse, asub sellest sammust allavoolu.
5. Eemaldamise eest vastutav ensüüm ei ole endokannabinoidide vahel sama. Igal ühendil on kirjanduses oma ensüüm, mis tema signaali lõpetab.
6. Avastuse järjekord on selle teema juures asjakohane: anandamiid seisab loendis esimesena, aastaarvuga 1992 [1].
7. Kogu see rida püsib molekuli ja retseptori tasandil. Kirje ulatus lõpeb seal, kus lõpevad tsiteeritud tööd, ja järgmine punkt algab uue tsitaadiga [2].

Fenwicki 2017. aasta töö: üks kanal, kaks mõõteviisi

1. Fenwick ja kolleegid kirjeldavad 2017. aastal, et anandamiid aktiveerib otse ühe sensoorse ioonikanali [2]. Sihtmärk asub seega väljaspool kannabinoidiretseptorite paari.
2. Samas töös on kasutusel kaks mõõteviisi: kaltsiumivastus ja vooluvastus. Need kaks ei liigu koos, vaid lahknevad [2].
3. Lahknevus on tehniline tähelepanek. Sama koostoime paistab erinev sõltuvalt sellest, mida parasjagu mõõdetakse [2]. Mõõteviis kuulub tulemuse juurde, mitte tulemuse taha.
4. Staatus: mehhanismileid molekuli ja kanali käitumise kohta. Üks uurimisrühm, aasta 2017 [2].
5. Ulatus tuleb välja öelda: leid puudutab molekuli ja kanalit katsesüsteemis, mitte inimestel mõõdetud näitajaid ega koguseid [2].
6. Viitamine käib enne vaimustust. Rühm, aasta ja mõõdetud suurus seisavad tulemuse kõrval, ja siit edasi järeldusi ei venitata [2].
7. Täiendavad sihtmärgid väljaspool kannabinoidiretseptoreid, sealhulgas 2017. aasta kanalileid, loevad üksikute leidudena, mitte väljakujunenud konsensusena [2].

Anandamiid ja 2-AG kõrvuti

Kaks endokannabinoidi täidavad kirjanduses kõige rohkem ruumi: anandamiid ja 2-AG. Küsimus nende vahest tuleb ette pidevalt, ja vastus algab keemiast, mitte tähtsuse järjekorrast. Anandamiid kuulub rasvhappe etanoolamiidide hulka. 2-AG on monoatsüülglütserool. Need on kaks eri molekulirühma, mis satuvad ühte loendisse selle järgi, millist rolli nad organismis täidavad, mitte ehituse sarnasuse tõttu. Ka eemaldamise pool on eri: signaali lõpetav ensüüm ei ole kahe ühendi puhul sama, ja 2-AG oma kannab nime monoatsüülglütserooli lipaas.

• Keemiline rühm: anandamiid on rasvhappe etanoolamiid.
• Keemiline rühm: 2-AG on monoatsüülglütserool.
• Eraldamise järjekord: anandamiid esimesena, 1992. aastal [1].
• Hulk ajukoes: 2-AG kirjeldatakse tavaliselt neist kahest rohkearvulisemana.
• 2-AG signaali lõpetav ensüüm: monoatsüülglütserooli lipaas.
• Ensüüm ühendi kohta: erinev, kummalgi omaette.
• Kirjanduse maht: mõlemad kuuluvad kõige rohkem kirjeldatud endokannabinoidide hulka.
• Ühine osa: mõlemad on organismi enda ühendid, mitte taimest pärit molekulid.

Kus see kirje lõpeb ja mida pudeli juures üle vaadata

Selle lehe töömeetod jäljendab labori oma. Öeldakse, mida üks töö näitab. Nimetatakse mehhanism, mis signaali lõpetab. Ja siis jäädakse tõenduse piirile seisma [2]. Nii püsivad kolm eri kaalu lahus: 1992. aasta seondumisleid, ensümaatiline eemaldamine ja 2017. aasta kanalikirjeldus, mis on ühe rühma mehhanismileid, mitte kokkulepitud pilt [2]. Kui mõni väide läheb neist ridadest kaugemale, siis ta ei tule enam siin tsiteeritud töödest.

Pudeli pool on teine teema ja seda vaadatakse teiste dokumentide järgi. Kanepiõli ja CBD õli sisaldavad taimest pärit ühendeid, endokannabinoid tekib organismis endas, ja kokkupuutepunkt kahe poole vahel on seesama retseptor. Kataloogis tähendab täisspektrum CBD õli ekstrakti, kus kannabidiooli kõrval seisavad ka teised kannabinoidid ja terpeenid, ning iga partii kohta käivad oma numbrid analüüsidokumendis. Küsimused nagu CBD õli manustamine, kangus või koostisosade järjekord kuuluvad tootelehele, kus need read on lahti kirjutatud.

Nahale mõeldud vormid seisavad kataloogis eraldi ja koostise leiab kreemide lehelt, kus iga tuubi koostisosad on loetletud. Õhtuse aja vormide rubriik kannab kataloogis nime Öösari, ja ka seal seisavad koostisandmed tootelehtedel, mitte pakendi esiküljel. Nii jääb vahe selge: kirjanduse read viitavad töödele, kataloogi read viitavad dokumentidele, ja kumbki pool ei laena teiselt sõnu juurde.