Kuidas meditatsioon ja teadvelolek toimivad teadusuuringutes

See artikkel kirjeldab, kuidas meditatsioonipraktikaid avaldatud uuringutes õpetati ja mõõdeti. See ei määra rutiini, ei sea harjutamise eesmärke ega kõnele diagnoositud seisunditega inimestele. Paljud huvilised puutuvad teadvelolekuga kokku helisalvestiste või rakenduste vahendusel, kuid teaduslikes katsetes on uuritud konkreetseid juhendatud programme ja kindlaid kontrolltingimusi.

Kuuenädalane teadveloleku kursus ja harjutused

Teadveloleku programm Blacki ja kolleegide 2015. aasta uuringus oli rühmakursus, mis koosnes kuuest iganädalasest kahetunnisest sessioonist, mida juhendas sertifitseeritud õpetaja enam kui 20-aastase teadveloleku praktikaga. Selle harjutused olid teadvel istumismeditatsioon, teadvel söömine, väärtustamismeditatsioon, heasoovlikkuse meditatsioon, teadvel kõndimine ja teadvel liikumine, kusjuures igas tunnis oli 10 kuni 30 minutit harjutamist. Osalejad said raamatu koos juhendatud meditatsiooni CD-plaadiga ning igapäevane kodune harjutamine algas 5 minutist ja kasvas kuuendaks sessiooniks 20 minutini. ^[1]

Uuringusse kaasati juhuvalikuga 49 täiskasvanut vanuses 55 või rohkem, keskmise vanusega 66,3 aastat, kes värvati Los Angeleses kohaliku ajalehekuulutuse ning meditsiiniuuringute keskuse ja kogukonnakeskuste flaierite kaudu ning kelle skoor Pittsburghi unekvaliteedi indeksis oli üle 5 punkti. Kakskümmend neli osalejat läbisid teadveloleku kursuse ja 25 osalejat unehügieeni haridusprogrammi, mis oli kohandatud aja, tähelepanu, rühmakontakti ja oodatava kasu osas samaväärseks. ^[1]

Tulemused küsimustike põhjal ja harjutamise aeg

Pittsburghi unekvaliteedi indeks on enesehinnanguline küsimustik eelmise kuu kohta. Selle 19 küsimust annavad seitse osaskoori, mis summeeruvad üheks üldskooriks, ning valideerimisuuringus eristas üldskoor üle 5 head magajad kehvadest 89,6% tundlikkuse ja 86,5% spetsiifilisusega. ^[7]

CIBDOL · Tulemused küsimustike põhjal ja harjutamise aeg

Pittsburghi unekvaliteedi indeksis, skaalal 0 kuni 21, liikus teadveloleku rühma keskmine tulemus 10,2 punktilt 7,4 punktile ja unehügieeni rühmas 10,2 punktilt 9,1 punktile. Rühmadevaheline erinevus oli 1,8 punkti, 95% usaldusvahemikuga 0,6 kuni 2,9 ja efekti suurusega 0,89, mõõdetuna vahetult pärast kursust. ^[1]

Väsimuse mõju ja väsimuse raskusastme skoorid erinesid kahe rühma vahel teadveloleku kursuse suunas. Ärevuse ja tajutud stressi skoorid rühmade vahel ei erinenud. Põletikusignaal NF-kB langes aja jooksul mõlemas rühmas statistiliselt oluliselt, ilma rühmadevahelise erinevuseta. ^[1]

Inimesed harjutasid väga erineval määral. Teadveloleku rühmas oli registreeritud meditatsiooniaja mediaan sekkumisperioodi jooksul 17,2 tundi, ulatudes 3,7 kuni 65,3 tunnini, keskmine osalemine oli 4,2 sessiooni 6 sessioonist ning uuringuga seotud kõrvaltoimetest ei teatatud. ^[1]

Koondtulemused ja võrdlus teiste sekkumistega

Süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs 18 juhu-uuringust 1654 osalejaga analüüsis kahte tüüpi võrdlusi eraldi. Aja ja tähelepanu osas kohandatud kontrolltingimustega võrreldes näitas teadveloleku meditatsioon ravi lõpus olulist erinevust une kvaliteedis, efekti suurusega 0,33, ning järelkontrollis 0,54, mida hinnati mõõduka tõendustasemega. Spetsiifiliste aktiivsete kontrollide, näiteks teaduspõhiste unekäsitluste vastu erinevust ei olnud, efekti suurus oli ravi lõpus 0,03 ja järelkontrollis -0,14, mida hinnati madala tõendustasemega. ^[2]

Lühikest magamaminekuaegset seanssi katsetati ühes uuringus ülikooli sportlastega pärast õhtust treeningut. Need 63 sportlast määrati juhuvalikuga vaatama kas 6-minutilist teadveloleku videot vahetult enne magamaminekut või sarnast 6-minutilist videot ilma teadveloleku sisuta. Küsimustiku ja unepäeviku põhjal teatas teadveloleku rühm madalamast une-eelsest erutusest ning kõrgematest puhkuse taseme ja üldise une kvaliteedi hinnangutest, ilma erinevuseta une kestuses. ^[3]

Polüsomnograafia ja subjektiivsete hinnangute lahknevus

Ühes uuringus ei kattunud salvestused küsimustikega. Vanemate täiskasvanute uuringu teiseses analüüsis, kus võrreldi 8-nädalast teadveloleku programmi unehügieeni hariduse ja treeningprogrammiga, andsid 48 ja 46 osalejat kasutatavad ambulatoorse polüsomnograafia andmed enne ja pärast. Ise teatatud une kvaliteet tõusis mõlemas rühmas, kuid unefaas N2 pikenes ainult teadvelolekuga, faas N3 pikenes ainult hügieeni- ja treeningprogrammiga ning N1, REM ja une killustatus ei näidanud olulist muutust aja jooksul ega rühmade vahel. ^[4]

Helilised sisendused ja kuulajate vastuvõtlikkus

Salvestatud sisendused sügavamalt magamiseks, mis on juhendatud unesisu lähedane sugulane, ei toiminud igal kuulajal ühtemoodi. Uneuuringute labori viiest katsest koosnevas seerias 70 terve noore naisega oli põhikatses osalenud 14 kõrge sisendatavusega naisel hüpnootilise sügavama une sisenduse järel 90-minutilise päevase uinaku ajal 81% rohkem aeglase laine und kui kontrollsalvestuse järel, samal ajal kui nende keskmine enesehinnanguline une kvaliteet kahe uinaku vahel ei erinenud. Viieteistkümnel madala sisendatavusega naisel järgnes samale salvestusele vähem aeglase laine und, umbes kaks kolmandikku kontrollsalvestuse järgsest mahust. Autorid piiravad positiivse tulemuse noorte, tervete, kõrge sisendatavusega naistega. Kui sama sisendust esitati hiljem hüpnootilise induktsiooni asemel juhendatud kujutluse ja hingamislõdvestusena, ilmnes 21 noorel tervel madala hüpnotiseeritavusega osalejal pärast seda päevases uinakus taas vähem aeglase laine und ning nende subjektiivne une kvaliteet jäi muutumatuks. ^{[5] [6]}