Kaks retseptorit, kaks ligandi, kaks ensüümi: endokannabinoidsüsteem

Neli avaldatud tööd, mille peal see kirjeldus seisab

Neli. Nii palju viidet mahub selle teema alla, ja kõik neli pärinevad viie aasta seest: 1990, 1992, 1993 ja 1995. Enne seda käis kanepi keemia bioloogiast tublisti ees. Ühendid said nimed ja valemid ammu varem, kui keegi kirjeldas, millega need kehas kokku puutuvad. See vahe kadus 1990. aastate esimeses pooles.

Matsuda ja kolleegide 1990. aasta töö [1] kloonis kannabinoidiretseptori ning pani kloonitud järjestuse rakkudes tööle. Kloonimine tähendab siin seda, et retseptori järjestus saadi kätte ja seda õnnestus rakukultuuris avaldada. Vahe eelnevaga on suur: retseptorist sai molekulaarne sihtmärk, mitte katsetulemustest tuletatud oletus. Retseptori nimi: CB1. Nimi ise pärineb keemiast, mitte turunduskeelest. 1990. aastal kloonitud retseptorit hakati kannabinoidiretseptoriks nimetama seetõttu, et taimest pärinevad kannabinoidid selle retseptori juures toimivad [1].

Kaks aastat hiljem lisandus teine pool. Devane ja kolleegid eraldasid 1992. aastal ajust ühendi, mis seondub kannabinoidiretseptoriga [3]. Keha teeb selle ligandi ise. Hilisem nimi anandamiid pärineb sanskriti sõnast ananda.

Munro ja kolleegide 1993. aasta töö [2] iseloomustas molekulaarsel tasandil teist retseptorit. See ei ole keskne, vaid perifeerne, ja tema peamine seos käib immuunkudede kaudu. Järeldus siit ei ole väike: süsteem ei piirdu ajuga.

Viimane neljast pärineb 1995. aastast. Sugiura ja kolleegid nimetasid ajukoes veel ühe kandidaadi keha enda ligandide hulka, 2-arahidonoüülglütserooli ehk 2-AG [4].

Neli tööd jagunevad kahte ritta. Kaks kirjeldavad retseptoreid, ehk valke, mille külge molekul saab kinnituda. Kaks kirjeldavad ligande, ehk molekule, mis retseptori külge kinnituvad. Sõna ligand tähendab keemias täpselt seda ja mitte midagi enamat: siduv partner. Kes jõuab siia otsingust nagu kanepiõli või CBD õli, sellel jääb tavaliselt just see vahe kõige ähmasemaks, ja paari lausega saab selle paika panna.

CB1 kesknärvisüsteemis, CB2 sellest väljaspool

CB1 paikneb peamiselt kesknärvisüsteemis, sealhulgas paljudes ajupiirkondades, ja tema esmakirjeldus pärineb 1990. aastast, kui järjestus klooniti [1]. CB2 kohta seisab kirjas teine paigutus: immuunkuded ja rakud väljaspool kesknärvisüsteemi, esmakirjeldus 1993 [2]. Kaks retseptorit, kaks eri aadressi.

Selle vahe pärast läks 1993. aasta töö kirjanduses nii tihedaks viiteallikaks. Kuni retseptorit kirjeldati ainult ajus, jäi kogu teema peaaju küsimuseks. Perifeerse retseptori molekulaarne iseloomustus nihutas piiri, sest immuunkoe seos näitas, et sama süsteem puutub kokku ka kehaga väljaspool pead [2].

Mida retseptor teeb, saab öelda ka ilma pikema keemiata. Retseptor on valk, mille külge sobiv molekul kinnitub, ja see kinnitumine annab rakule signaali edasi. CB1 ja CB2 on selles süsteemis kaks kõige paremini iseloomustatud retseptorit. Sõnastus teeb siin täpselt seda tööd, mida ta peab: nendest kahest teatakse rohkem kui ülejäänud kandidaatidest.

Sõna peamiselt tasub tähele panna. CB1 kirje ütleb peamiselt kesknärvisüsteem, mitte ainult kesknärvisüsteem, ja CB2 kirje ütleb peamine seos immuunkudedega. Need sõnastused ei seisa kirjas ettevaatusest, vaid täpsusest: allikad nimetavad ülekaaluka paigutuse, mitte ainsa võimaliku.

Üks pisiasi terminoloogiast, mis segadust teeb. Sõna kannabinoidid käib tänapäeval nii taimest pärinevate ühendite kui ka keha enda ligandide kohta. Retseptori nimi pärineb taimest pärinevate ühendite toimest [1], keha enda ligandid said nimed hiljem [3][4]. Sama sõna, kaks eri päritolu.

Kaks retseptorit ei ole veel kogu pilt

CB1 ja CB2 kõrval vaatavad uurijad ka üht G-valguga seotud retseptorit, mida kirjeldatakse orbretseptorina. Orb tähendab siin, et selle retseptori harjumuspärane signaalipartner ei seisa kindlalt paigas. Ettepanek lugeda seda retseptorit süsteemi osaks jääb vaieldavaks, ja ametlikku liigitust kannabinoidiretseptoriks sellel ei ole.

Nii jääb pilt lahtiseks kahest otsast. Ühel pool seisavad kaks retseptorit, mille kohta on olemas kloonitud järjestus ja molekulaarne iseloomustus [1][2]. Teisel pool seisavad kandidaadid, mille staatus jääb sõnastuses ettevaatlikuks. Kirjanduses on neil kahel asjal eri kaal, ja nii tasub neid ka lugeda.

Ligandid ja ensüümid: kaheksa rida järjekorras

Ligand tekib, seondub, lagundatakse. Selles järjekorras seisavad kirjes ka nimed: kaks keha enda ligandi ja kaks ensüümi, kummalgi ligandil oma peamine lagundaja. Kaheksa punkti allpool on kõik, mille kohta siin lehel viide olemas seisab.

1. Anandamiid on esimesena eraldatud keha enda ligand: Devane ja kolleegid kirjeldasid 1992. aastal ajust pärinevat ühendit, mis seondub kannabinoidiretseptoriga [3].
2. Nimi anandamiid pärineb sanskriti sõnast ananda ja jõudis kirjandusse hiljem kui ühendi enda kirjeldus [3].
3. 2-arahidonoüülglütserool ehk 2-AG on teine keha enda ligand: Sugiura ja kolleegide 1995. aasta töö nimetab selle ajukoes võimaliku kannabinoidiretseptori ligandina [4].
4. Sõna võimalik ei seisa selles kirjes juhuslikult: 1995. aasta töö sõnastab 2-AG kandidaadina, mitte lõpetatud küsimusena [4].
5. Anandamiidi peamine lagundaja on rasvhapete amiidi hüdrolaas. Ensüüm on valk, mis viib keemilise reaktsiooni läbi, ja siin lõpeb see reaktsioon ligandi lagunemisega.
6. 2-AG peamine lagundaja on monoatsüülglütserooli lipaas. Kaks ligandi, kaks eri ensüümi: lagundamise rada ei ole nende puhul sama.
7. Kaks ligandi ja kaks ensüümi ei moodusta lõpetatud loendit. Anandamiidist ja 2-AG-st kaugemal seisavad veel kandidaatligandid ja ensüümid, mille iseloomustamine käib.
8. Kõik neli nime kuuluvad keha enda keemiasse. Taimest pärinevad kannabinoidid, näiteks CBD, seisavad eraldi reas ja nende arvud tulevad partiianalüüsist, mitte kirjanduse ligandiloendist.

Ensüümide read jäävad tabelites tavaliselt viimaseks, aga just need kaks nime seletavad, miks teemat kirjeldatakse süsteemina ja mitte üksikute molekulidena: tekkimise ja lagundamise vahele mahub kogu ülejäänud keemia.

Nimede pikkus võib eemale peletada. Sisu on lihtsam: mõlemad ensüüminimed ütlevad ainult seda, millise molekuli külge ensüüm hakkab ja millise keemilise sideme ta lahti võtab. Kes jõuab siia otsinguga kannabinoidid või täisspektrum CBD õli, see leiab siit nimed ja aastad.

Neli kindlat rida ja kaks kohta, mis jäävad avatuks

Kõige informatiivsem viis seda teemat lugeda käib rida haaval: mis seisab kirjas, kes selle kirja pani, ja kus sõnastus jääb ettevaatlikuks. Allpool seisavad need read kõrvuti, kolme veeruna.

Kaks kaalu tasub eristada. Kloonitud järjestus ja avaldatud rakuavaldus on mõõdetud tulemus [1]. Ettepanek lugeda üht orbretseptorit süsteemi osaks jääb seevastu arutelu seisuks, mille kohta ametlik liigitus puudub. Mõlemad kuuluvad teemasse, aga mitte ühesuguse kindlusega, ja tabelis seisavad nad seetõttu eri ridadel.

Toote pool käib teiste dokumentide järgi. Iga partii kohta on olemas dokumentatsioon ja sõltumatu labori sertifikaat, mis on Cibdolis kannabinoididega töötamise põhimõte alates 2014. aastast: nimetada mõõdetav ja näidata mõõtmine. Kangused ja koostise read saab enne ostu üle vaadata CBD õlide lehel, nahatoodete kirjed seisavad kreemide lehel, ja eraldi valikuna on kataloogis Öösari, mille kirjed järgivad sama vormi.

Endokannabinoidsüsteemi kirjeldus ja CBD õli kasutamine on kaks eri küsimust. Esimene seisab avaldatud töödes, teine tootelehel ja etiketil. Kolm dokumenti, kolm eri lugemist: etiketil seisab arv, partiianalüüsis mõõtmine, kirjanduses see, mille uurijad on avaldanud.