Endokannabinoidid: keha enda kannabinoidid ja kaks nime

Köögilaud, pipetipudel ja üks tavaline küsimus

Pudel seisab hommikukohvi kõrval. Etiketil seisab kannabidiool, real allpool paar lühendit juurde. Keegi loeb kirja läbi ja jõuab küsimuseni, mis on vanem kui kogu tänane kanepiõli sortiment: kui taim teeb selliseid molekule, kas keha teeb neid ise ka? Teeb. Organismi enda selliseid molekule nimetatakse endokannabinoidideks. Eesliide endo osutab päritolule, mitte kujule: aine tekib kehas endas, mitte taime õies. Kõige põhjalikumalt kirjeldatud paar on anandamiid ja 2-AG. Nende kõrval seisab rühm sarnase ehitusega lipiide, mida kirjanduses käsitletakse võimalike endokannabinoididena ja mille kohta uurimistöö käib edasi.

Ajukoest eraldatud ühend 1992. aastal

Anandamiid on selle rühma esimene kirjeldatud liige. Devane ja kolleegid eraldasid 1992. aastal ajukoest aine, mis seondub kannabinoidiretseptoriga [1]. Ühes töös seisab seega kaks asja korraga: molekuli struktuur ja seondumise fakt. Keemia poolelt vaadates on anandamiid amiid. See üksik detail otsustab hiljem ära, milline ensüüm teda lagundab, ja seepärast tasub ta kohe meelde jätta.

Glütserooliester lühendiga 2-AG

Kolm aastat hiljem tuleb teine nimi. Sugiura ja kolleegid kirjeldasid 1995. aastal ajukoest 2-arahhidonoüülglütserooli, lühendatult 2-AG, kui võimalikku organismi enda ligandi kannabinoidiretseptoril [2]. Struktuur on siin teistsugune: glütserooliester, mitte amiid. Vahe paistab pisike, aga just tema tõttu käib kahe molekuli lagundamine kahe eri ensüümi kaudu. Seepärast seisabki 2-AG kirjanduses omaette kirjena, kus on üksikasjalikult kirjas nii molekul ise kui ka tema ümber tehtud uurimistöö.

Naaberrakk, retseptor ja lühike vahemaa

Kui anandamiid või 2-AG vabaneb, ei rända ta kuhugi kaugele. Mõlema molekuli puhul seisab kirjanduses sama järgmine samm: seondumine kannabinoidiretseptoritega läheduses asuvatel rakkudel [1][2]. Vahemaa on rakuline, mitte kogu keha hõlmav. Kirje algab ühes punktis ja lõpeb sealsamas kandis.

Selle poolest erineb keha enda kannabinoid taimest pärit ühendist juba põhimõtte tasandil. Taimne molekul jõuab organismi väljastpoolt, kanepiõli või ekstraktina, ja tema teekond algab pudelist. Endokannabinoid tekib seal, kus temaga arvestatakse. Rohkem selgitust sõna endo juurde ei ole vaja: see osutab lihtsalt allikale.

Mõlemad esmakirjeldused pärinevad ajukoest [1][2]. See ei tähenda, et molekulid piirduksid ajuga, vaid seda, et proovimaterjal, millest nad esimest korda eraldati, pärineb ajukoest. Kirje algab alati sealt, kust proov võetakse.

Kaks nime ei ammenda teemat. Peale anandamiidi ja 2-AG on kirjanduses veel rida sarnase ehitusega lipiide, mille staatus on uurimise all. Anandamiid ja 2-AG seisavad rühmas eespool lihtsal põhjusel: nende kohta on kõige rohkem kirja pandud, alates esmakirjeldustest 1992. ja 1995. aastal [1][2]. Kus nende kirje lõpeb, otsustavad ensüümid, ja neid on samuti kaks eri nimega.

Kaks kirjet kõrvuti: nimi, aasta, keemia

Kõrvutav vorm teeb erinevuse nähtavaks kiiremini kui jooksev tekst. Tabelisse on pandud need read, mis viidatud töödes tegelikult seisavad: aastaarv, proovimaterjal, keemiline klass ja lagundav ensüüm.

Viies rida on mõlemas veerus ühesugune, kolmas ja neljas mitte. Just sellest kahest reast tuleb kogu ülejäänud vahe. Sarnaste lipiidide rühma jaoks eraldi veergu ei ole, sest nende kohta käiv kirje on veel lahtine.

Kaks lagundamisrada ja nende nimed

Anandamiid on amiid, ja teda lagundab rasvhappeamiidi hüdrolaas. Fowleri ja kolleegide 2001. aasta ülevaates on selle ensüümi biokeemia ja farmakoloogia kokku koondatud ning ensüümi käsitletakse seal farmakoloogilise sihtmärgina [3]. Nimi kõlab pikalt, sisu on lihtne: ensüüm lõikab amiidsideme lahti ja molekuli kirje lõpeb.

2-AG puhul on peamine rada teine. Glütserooliestri lagundab monoatsüülglütserooli lipaas. Kaks molekuli, kaks ensüümi. Seetõttu ei käi nende kahe käekäik ühte jalga: kui ühe raja kiirus muutub, ei järeldu sellest automaatselt teise raja muutumine. Keemiline vahe amiidi ja estri vahel ei ole kosmeetiline detail, ta määrab ära, kes molekuli kätte võtab.

Sellepärast käsitleb kirjandus kahte molekuli sagedasti eraldi, isegi kui neid nimetatakse ühe hingetõmbega paarina. Ühisosa on retseptor, erinevus on ensüüm. Ja kui 2001. aasta ülevaade nimetab ensüümi eraldi sihtmärgina [3], siis tähendab see, et uurimistöö tähelepanu ei ole ainult molekulil endal, vaid ka kohal, kus tema kirje lõpeb.

Sama sõna rakus ja etiketil

Sõna kannabinoidid katab kaks eri päritolu. Ühel pool organismi enda molekulid, anandamiid ja 2-AG [1][2]. Teisel pool taimest pärit ühendid, mille nimed seisavad pudelietikettidel: kannabidiool, kannabigerool, kannabinool. Sõna on üks, allikas kaks, ja segadus tekib enamasti just siin.

Kataloogi poolel on kirje konkreetne. Cibdol töötab kannabinoididega alates 2014. aastast ja iga partii koostis pannakse analüüsis kirja, nii et etiketil olevad arvud saab üle vaadata. Kes tahab näha, kuidas kangused ja koostis on kirja pandud, leiab need CBD õlide lehelt. Täisspektrum tähendab seejuures ekstrakti, milles on peale kannabidiooli veel teisi taime kannabinoide ja terpeene, ehk taime lõhnaühendeid.

Otsingutes käib CBD õli kasutamine tihti käsikäes küsimusega keha enda molekulide kohta. Need on siiski kaks eri kirjet: üks puudutab pudeli sisu, teine 1992. ja 1995. aasta uurimistöid [1][2].

• Anandamiid: esmakirjeldus 1992. aastal, eraldatud ajukoest, seondub kannabinoidiretseptoriga [1].
• 2-AG: kirjeldatud 1995. aastal, samuti ajukoest, võimalik organismi enda ligand retseptoril [2].
• Keemia: amiid ühel pool, glütserooliester teisel pool.
• Lagundamine: rasvhappeamiidi hüdrolaas [3] ja monoatsüülglütserooli lipaas.
• Edasi: rida sarnaseid lipiide, mille staatus on uurimise all.
• Pudeli poolel: koostise arvud seisavad partii analüüsis, mitte tekstis.

Mis kahe aastaarvu järel kirjas seisab

Ensüüm 2001. aasta ülevaate keskmes

Fowleri ja kolleegide 2001. aasta ülevaade koondab rasvhappeamiidi hüdrolaasi kohta nii biokeemia kui ka farmakoloogia ning nimetab ensüümi farmakoloogilise sihtmärgina [3]. Anandamiidi lagundamine on seal eraldi teema, mitte kõrvalmärkus. Lugejale tähendab see üht praktilist asja: kahe molekuli juttu ei saa lõpetada retseptori juures, sest kirjanduse teine pool käib ensüümide kohta. 2-AG peamine rada, monoatsüülglütserooli lipaas, seisab omaette nimena.

Nimekiri, mis ei ole veel lõplik

Anandamiid ja 2-AG on kaks nime, mille juurde pehmendusi ei ole vaja: esimene eraldati 1992. aastal [1], teine kirjeldati 1995. aastal [2]. Nende kõrval seisab hulk sarnaseid lipiide, mida käsitletakse võimalike endokannabinoididena, ja nende kirje on uurimise all. Nii ütlevad tööd ise.

Kataloogi pool on seevastu lihtne üle vaadata. Sama sõna esineb ka väliseks kasutuseks mõeldud vormide juures, näiteks kreemide lehel, kus koostis on loendina kirjas. Ühe sarja nimi Cibdoli valikus on Öösari, ja ka selle koostisandmed seisavad eraldi lehel. Nii saab kõrvutada, mis on kirjas pudelil ja mis uurimistöös.