Terpeenid: kanepi aroomiühendid ja nende keemia

Mis on kirjas ja millise aasta juures

Mida 2005. aasta ülevaade kannabinoidide kõrval loetleb

2005. aasta ülevaade kanepi keemiast [1] võtab taime koostise ette tervikuna. Terpeenid ja kannabinoidid on seal loetletud taime koostisosadena kõrvuti. Ülevaate sõnastuses on tulemuseks keeruline looduslike ühendite segu.

Terpeenid on rühmanimetus. Sinna alla mahub palju eri ühendeid, nende hulgas seskviterpeenid, millest üks on jõudnud otse kannabinoidiuuringute kirjandusse [2]. Rühma nimi ütleb, mis liiki molekulist käib jutt. Ühe proovi arvud tulevad seevastu mõõtmisest, mitte rühma nimest.

Sama kehtib jutu kohta, mis puudutab kanepiõli või täisspektrum CBD õli lähtematerjali: taimne materjal ei koosne ühest ühendist [1]. Mis ühes konkreetses pudelis mõõdetud on, seisab partiidokumendis, ja Cibdoli avaldatud partiiaruandluses terpeenide sertifikaate ei ole. Seepärast räägitakse siin rühmakeemiast ja jäetakse profiilinumbrid nimetamata.

2008. aasta kirje beeta-karüofülleeni kohta

Gertschi ja kolleegide 2008. aasta töö [2] kirjeldab beeta-karüofülleeni seskviterpeenina, mis esineb muu hulgas musta pipra eeterlikus õlis. Sama töö kirjeldab valikulist seondumist teist tüüpi kannabinoidiretseptoriga, mille tähis on CB2 [2]. Ja siis tuleb see osa, mille pärast tööle tänini viidatakse: autorid annavad ühendile nimetuse, mis paigutab selle toidu kaudu saadavate kannabinoidide hulka [2]. Aroomiühend, mis satub kannabinoidide sõnavarasse. Nimetus kehtib selle töö sõnastuses ja selle katsesüsteemis, ning nii see ka edasi viidatakse.

Kuidas need kirjed omavahel järjestuvad

1. 2005. aasta ülevaade [1] käsitleb taime koostisosi ühe keerulise looduslike ühendite seguna. Kõik ülejäänud küsimused selle teema juures lähtuvad sellest ühest lausest.
2. Aroomifraktsioon kuulub selle kirjelduse järgi koostisse [1]. Ülevaade loetleb terpeene kõrvuti kannabinoididega kui taime keemilisi koostisosi.
3. Terpeenid on rühmanimetus, mille alla mahub eri suurusega molekule. Seskviterpeenid moodustavad neist ühe alarühma, ja sealt tuleb ka beeta-karüofülleen, mille 2008. aasta töö [2] sellesse rühma paigutab. Rühma nimi ütleb liiki, mitte kogust.
4. 2008. aasta töös [2] nimetatakse musta pipart üheks vürtsitaimeks, mille eeterlik õli sisaldab beetakarüofülleeni. Taimenimi ja molekulinimi satuvad töös kõrvuti kui aine loodusliku esinemise näide.
5. Sama töö [2] kirjeldab valikulist seondumist teist tüüpi kannabinoidiretseptoriga, mille tähis on CB2. Selle kirje ulatus on täpselt nii lai, nagu töös kirjas: seondumine ühe retseptoritüübiga, eelistatult teiste ees.
6. Autorid annavad ühendile 2008. aasta töös [2] ka nimetuse, mis paigutab selle toidu kaudu saadavate kannabinoidide hulka. Nimetus pärineb töö enda sõnastusest. Aroomiühendi nimi jõuab nii kannabinoidide sõnavarasse.
7. 2011. aasta ülevaade [3] paneb kanepi terpeenid ja kannabinoidid kõrvuti ning esitab ettepaneku nende koostoimest. Kirjanduses käib seesama ettepanek koondnimetuse entourage effect all, mida kohtab praegu ka väljaspool teadusartikleid.
8. Ettepanek ja mõõdetud arv ei kuulu ühte lahtrisse. Esimene tuleb 2011. aasta ülevaatest [3], teine partiidokumendist, ja terpeenide sertifikaate Cibdoli avaldatud partiiaruandluses ei ole, seega terpeeniprofiili siin lehel ei esitata.
9. Ekstraktitüüpidest räägitakse üldise keemia tasandil, mitte ühe pudeli spetsifikatsioonina. Kannabinoididega tegeleb Cibdol alates 2014. aastast ja hoiab sama joont: täpne keemia, korrektne viitamine ning tõendite piirid välja kirjutatud.
10. Rühma nimi ja üksikproov vastavad eri küsimustele: esimene ütleb, mis liiki ühendiga on tegu, teine ütleb, mis ühest partiist mõõdeti. Segamini lähevad need kaks kiiresti, lahus hoitud püsivad arusaadavad.

Koostoime ettepanek ja selle staatus

Russo 2011. aasta ülevaade esitab hüpoteesi, et terpeenid võivad kannabinoidide kõrval toimele kaasa aidata [3]. Mõiste entourage effect võtsid 1998. aastal kasutusele Ben-Shabat ja kolleegid. Termin on käibel. Teema on lahtine. Need kaks lauset ei ole omavahel vastuolus.

Sõna ettepanek teeb siin kogu töö. 2011. aasta ülevaates [3] seisab oletus selle kohta, kuidas kaks ühendirühma koos käituvad, ja oletus kuulub kirjanduse poolele, mitte analüüsilehele. Mis ühes konkreetses proovis mõõdetud on, tuleb hoopis teisest dokumendist. Kannabinoididega tegeleb Cibdol alates 2014. aastast ja hoiab seda vahet tekstides teadlikult lahus.

Terpeenid tulevad jutuks enamasti lõhna kaudu, sest lõhn jõuab kohale enne igasugust analüüsi. 2008. aasta töö [2] nimetab musta pipart üheks vürtsitaimeks, mille eeterlik õli sisaldab beetakarüofülleeni. Kirjanduses toodud botaaniline esinemine ja toote analüüsi arv jäävad siiski kaheks eri liiki kirjeks ega asenda teineteist.

Dokumendid, mis kataloogis tegelikult olemas on

Terpeeniprofiili sellel lehel ei ole, ja terpeenide sertifikaate Cibdoli avaldatud partiiaruandluses ei ole samuti. Olemas on kannabinoidide poolne dokumentatsioon partii kohta. Kangused ja koostisread on kirjas CBD õlide koondlehel, kust jõuab edasi konkreetse partii andmeteni. Nahahoolduses on koosseis lahti kirjutatud CBD kreemide lehel, iga toote juures eraldi. Sama dokumendiloogika kehtib ka Öösari juures, kus koostisandmed on tootelehel. Ekstraktitüüpide juures püsib jutt üldisel tasandil: mis liiki ekstrakt ja mis ühendirühmad seal keemiliselt kõne alla tulevad. Ühe pudeli arvud tulevad alati partiidokumendist. Nii jääb terpeenide teema siin keemia ja kirjanduse juurde, koostise numbrid aga oma dokumenti, kust neid saab rida haaval üle vaadata.

Terpeenide olemus ja botaaniline taust

Terpeenid on lenduvad aroomiühendid, mida taimed toodavad suurtes kogustes, ning ainuüksi kanepi puhul on kõrvuti kannabinoidide ja fenoolühenditega kirjeldatud mahukat ning põhjalikult määratletud kogumit. Seda kinnitab ka kanepi keemilist koostist koondav teaduskirjandus ^[4]. Iga terpeen esindab kindla struktuuriga orgaanilist molekuli, mille aurustumine tekitab taimele omase lõhnaprofiili. Taimekeemia analüüsides kirjeldatakse terpeene koos teiste sekundaarsete metaboliitidega, eristades neid selgelt kannabinoididest ja fenoolidest.

Koostoime hüpotees ja farmakoloogilised piirid

Ettepanek, et terpeenid muudavad kannabinoidide toimet, mida tavaliselt nimetatakse saatjaskonna efektiks, on avaldatud hüpotees nimelise autori ja esitatud mehhanismiga, mitte kinnitatud teadustulemus, kusjuures seda põhjendatakse farmakoloogia kaudu, mitte inimkatsetega tõendatud leidudena. Selle seose pakkus välja Ethan Russo oma 2011. aasta ülevaates [3]. Terpeeni lõhn ja selle farmakoloogia on kaks eri küsimust. 2011. aasta ülevaade esitab sünergiat veel tõestamist vajava hüpoteesina ja pakub selle testimiseks välja katsed [3]. Laboratoorsed mudelid kirjeldavad molekulide käitumist katseklaasis, kuid need tulemused ei laiene automaatselt inimese organismile.

Euroopa märgistusnõuded ja koostise deklareerimine

Terpeenide kohta ei ole Euroopas lubatud ühtegi tervisealast väidet ning toote pakendil ei tohi väita, et need avaldavad mingit toimet. Euroopa Liidu regulatsioonid keelavad toidulisandite või ekstraktide märgistusel esitamast mis tahes funktsionaalseid seoseid, millel puudub heakskiidetud staatus. Terpeenid ei ole Cibdoli karbil turunduslik sõnakõlks, vaid deklareeritud koostisosa, kusjuures vedelik Meladol loetleb kanepiekstrakti terpeenid oma toimeainete hulgas päevase annuse kohta, kõrvuti kannabinoididega. Käesolev tekst kirjeldab avaldatud keemiat ja ühte avaldatud hüpoteesi, ei kujuta endast meditsiinilist nõuannet ega soovita midagi.