Mis on farneseen?

Süsivesinik, mille valemis seisab C15H24

Farneseen kuulub seskviterpeenide hulka ja tema kirje algab valemist C15H24. Molekulis seisavad ainult kaks elementi: süsinik ja vesinik. Kolmandat seal ei ole. Just seepärast liigitub farneseen süsivesinike hulka, ja hapniku puudumine eristab teda ühest väga sarnase nimega ühendist, millest tuleb allpool eraldi juttu.

Arvud valemis loendavad aatomeid ja ainult neid. Viisteist süsinikku, kakskümmend neli vesinikku. Valem ei ütle, kui palju seda ühendit mõnes taimes leidub, ega seda, kus taimes see tekib. Koostis ja sisaldus on kaks eri küsimust: esimesele vastab keemiline valem, teisele partii kohta koostatud analüüs.

Sõna seskviterpeen tähistab keemilist perekonda. Kanepi kirjanduses käsitletakse terpeene lõhnafraktsioonina ja Russo 2011. aasta ülevaade [1] nimetab neid ühendeid kannabinoidide kõrval. Farneseen esineb selles fraktsioonis, kuid mitte üksnes seal: sama nimi tuleb ette taimedes, mille vahel lähedast botaanilist sugulust ei ole [1].

Üks täpsustus tasub teha kohe. Farneseen ei tähista üht kindlat molekuli, vaid isomeeride perekonda: aatomite arv püsib sama, paigutus muutub. Sellest järeldub ka see, miks füüsikalised näitajad kõiguvad ühest tabelist teise.

Praktikas tähendab see, et terpeeninimi kuulub pigem koostise kirjeldusse kui pudeli etiketile. Etiketil seisab kangus protsentides, keemia seisab analüüsis. Kaks eri dokumenti, kaks eri küsimust.

Kes terpeenide nimekirja esimest korda vaatab, näeb kümneid nimesid, mis kõlavad sarnaselt ja lõpevad sarnaselt. Farneseen paistab sealt silma kahe asja poolest: valem ilma hapnikuta ja kirjeldus, mis algab õunast. Ülejäänu on tabeliandmed, mida saab rida haaval üle kontrollida. Nii saab nimest kirje ja kirjest kontrollitav rida.

Aroomikirjeldus ja üks arv kraadides

Farneseeni lõhna sõnastatakse kahe märksõna kaudu. Esimesena tuleb roheline õun, selle taga püsib puidune toon. Nii seisab kirjeldus kirjanduses ja terpeenide tabelites. Tegemist on kokkuleppelise võrdlusega, mitte mõõdetud väärtusega, ja võrdlus jõuab tabelisse just sellepärast, et ta on loetavam kui arv.

Teine andmerida, mis farneseeni juures sageli ette tuleb, on keemistemperatuur. Avaldatud väärtused koonduvad ligikaudu 250 kraadi juurde. Sama arv kordub allikate vahel, kuid mitte identsel kujul. Sõna ligikaudu ei ole siin viisakusvormel, vaid osa andmest endast.

Miks lõhnakirjeldus üldse tabelisse jõuab? Sellepärast, et terpeenid on kanepi lõhnafraktsioon ja Russo 2011. aasta töö [1] käsitleb neid ühendeid nimeliselt. Nimi, aroomisõna ja üks temperatuur: sellest koosnebki enamik terpeenikirjeid, farneseen sealhulgas. Kes kanepiõli või täisspektrum CBD õli koostise vastu huvi tunneb, kohtab sama vormi ikka ja jälle. Muud lubadust selline kirje ei sisalda.

Kaks põhjust, miks see number kõigub

Esiteks isomeerid. Kuna farneseen tähistab tervet perekonda, käib iga mõõtmine ühe kindla isomeeri kohta, ja järgmine isomeer annab veidi teise arvu. Teiseks allikad. Andmekogud esitavad väärtusi erinevalt, sõltuvalt sellest, kuidas ja millistes tingimustes mõõtmine toimub. Nii tekib pilt, kus number ei ole vale, aga ka mitte ainus võimalik.

Ümardatud väärtus ütleb täpselt seda, mille kohta ta käib: ühe isomeeri keemistemperatuur ühe allika andmetel. Rohkem sellest arvust välja lugeda ei saa. Kui aroomi- või koostiseküsimus tekib mõne kindla pudeli juures, siis otsem tee viib selle partii dokumendini, ja need dokumendid seisavad iga toote juures meie CBD õlide valikus.

Kus seda nime veel kirja pannakse

Farneseen ei ole kanepi eriline tunnus. Russo 2011. aasta ülevaates [1] märgitakse, et seda ühendit leidub kogu terpeenifraktsioonis ja taimedes, mille vahel lähedane botaaniline sugulus puudub. Seskviterpeenide puhul ei ole selline lai levik midagi märkimisväärset, vaid pigem tavapärane pilt.

Järeldus on üsna igapäevane. Kui sama nimi seisab kanepi terpeenitabelis, ei tähenda see, et ühend kuuluks ainult sinna. Levik igapäevastes taimedes on tunduvalt laiem, kui kanepiga seotud jutt eeldada laseb. Nime kohtamine tabelis ütleb, mis ühend see on, mitte kust ta pärineb.

Kokku on farneseeni kohta kirja panemist väärt viis rida. Kõik need viis saab üle vaadata ilma ühtegi täiendavat oletust juurde lisamata. Ükski neist ridadest ei nõua taustateadmisi keemiast.

• Rühm: seskviterpeen, üks nimi mitme isomeeri kohta
• Valem: C15H24, elementidena üksnes süsinik ja vesinik
• Aroom kirjelduses: roheline õun, selle all puidune põhi
• Keemistemperatuur: ligikaudu 250 kraadi, sõltuvalt isomeerist ja allikast
• Levik: kogu terpeenifraktsioon ja botaaniliselt kauged taimed [1]
• Väljaspool kirjet: sisaldus ühes taimes või ühes pudelis, mida valem ei näita

Viimane punkt vajab lahtikirjutamist. Valem C15H24 kehtib igal pool ühtemoodi, sisaldus mitte: taimne materjal erineb partiist partiini ja just seepärast käib iga pudeli kohta oma analüüs. Sama loogika kehtib kannabinoidide juures ja terpeenide juures täpselt samamoodi. Kes vaatab, mida CBD õlid tegelikult sisaldavad, loeb arve dokumendist, mitte üldistest kirjeldustest. Terpeenide nimed seisavad sõnastikus, arvud analüüsis.

Sellepärast paistab terpeeninimi harva pudeli esiküljelt. Ta seisab koostiseandmetes, kus iga rida saab järele kontrollida.

Farnesool: üks hapnikuaatom rohkem

Kaks nime, mis lähevad kergesti segamini. Farnesool ei ole farneseeni teine kirjapilt, vaid eri molekul. Selle valem on C15H26O, kus lõpus seisev O tähistab hapnikku. Hüdroksüülrühm teeb farnesoolist alkoholi, ja just see rühm annab nimele lõpu ool.

Erinevus ei jää valemisse. Farnesool on raskem molekul ja tema aroomi kirjeldatakse pehmemana ning lillelisemana. Farneseeni juures algab kirjeldus rohelisest õunast, farnesooli juures lilledest. Kaks eri kirjet, kaks eri rida tabelis, kaks eri lõhnapilti.

Sarnase nimega ühendite eristamine on terpeenide juures pigem reegel kui erand. Nimed tulevad samast juurest, keemia läheb lahku ühest rühmast või ühest aatomist. Selle vahe teadmine muudab tabeli loetavaks: rühm ütleb, kuhu ühend kuulub, valem ütleb, millest ta koosneb, ja aroomisõna ütleb, kuidas seda kirjeldatakse.

Kanepiga seotud küsimustes muutub see vahe tähtsaks siis, kui keegi loeb koostisedokumenti ja näeb korraga mitut sarnast nime. Kannabinoidid seisavad ühes veerus, terpeenid teises, ja kumbki loend vastab oma küsimusele. CBD õli kasutamine ise on jälle kolmas teema, mis nendest veergudest ei tulene.

Meie kataloogis seisavad koostiseandmed toote juures ja mitte eraldi. Nii saab enne ostu üle vaadata, mis pudelis või tuubis täpselt on: sama vorm kehtib nii tilkade kui ka nahahoolduse juures, nagu näeb nahahoolduse valikust. Ka Öösari tooted järgivad sama korda.

Farneseeni kohta jääb kirja viis kindlat rida ja üks avatud koht: kui palju seda ühes taimes või ühes partiis leidub, selgub mõõtmisest, mitte nimest. Sõnastik ütleb, mis ühend see on. Analüüs ütleb, kui palju.