Lavendel: taim linalooli nime taga

Kaks lavendlipõldu, kaks eri analüüsilehte

1. Kõrvuti kasvavad põõsad, lahku minev õli. Lavandula latifolia ehk piiklavendli õlis seisab kampri ja 1,8-tsineooli osakaal kõrgemal ning estrite osa madalamal kui lavendliõlide üldises pildis. Kaks lillat põldu annavad seega kaks eri analüüsilehte. Liiginimi põlluservas ei ütle koostise kohta kõike, aga ütleb küll, kummale poole arvud kalduvad.
2. Lavendliõli analüüs annab rea nimesid, mitte ühtainsat märksõna. Muutuva osakaaluga seisavad kirjas kamper, borneool, 1,8-tsineool, terpineen-4-ool, lavandulüülatsetaat, otsimeen ja beeta-karüofülleen. Seitse nime ühel lehel, igaüks oma real. Sõnapaar «muutuv osakaal» kuulub kirje juurde sama kindlalt kui nimed ise, sest ilma selleta loeks keegi ühe proovi arvu terve liigi kohta.
3. Beeta-karüofülleeni kõrval seisab ka rühma nimi: seskviterpeen. Rühmakuuluvus käib keemilise ehituse, mitte lõhnakirjelduse kohta. Seepärast püsib see märge ka siis, kui osakaalud proovist proovi vahetuvad. Nime ja rühma saab kirja panna ühe korra, arv tuleb iga kord uuesti mõõta.
4. Muutuv osakaal tähendab lihtsat asja. Arv käib proovi kohta, liiginimi taime kohta. Kaks lavendliõli võivad esitada täpselt sama nimekirja täiesti eri vahekordades, kolmandas võib mõni nimi jääda madalale. Numbrid seisavad seetõttu dokumendis, mis on koostatud ühe partii kohta, ja üldisse taimekirjeldusse jäävad alles ainult nimed.
5. Terpeenide nimeread ei piirdu ühe taimega. Kanepi poolel käsitleb neid Russo 2011. aasta ülevaade [1]: töö vaatab terpeene ja kannabinoide koos ning kirjeldab, kuidas need kaks rühma annavad täistaime ekstraktile selle iseloomu. Lavendel ise selle ülevaate teemas ei seisa, aga sama tüüpi ühendinimed liiguvad mõlemas kirjanduses.
6. Koosmõjule, mida ülevaade kirjeldab, antakse nimi entourage-effekt [1]. Mõiste sisu on lühidalt see, et ekstrakti iseloom loetakse mitme ühendi koosseisust, mitte ühestainsast nimest. Silt on tunduvalt lühem kui asi, mida ta katab.
7. Staatus seisab samas töös otsesõnu kirjas: hüpotees ja uurimiskava, mitte lõpetatud järeldus [1]. Seesama seis kehtib endiselt. Nimi ise liigub jutus laiemalt kui 2011. aastal kirja pandud tõendusaste, ja seda vahet tasub silmas pidada.
8. Lõhnatööstuses on lavendlil kölnivees ankru roll: koostisosa, mille ümber ülejäänu paigutub. See ei ole kaunistus retsepti serval, vaid osa akordi ehitusest, ja seesama roll kandub edasi teistesse kompositsioonidesse.
9. Fougère-akord seisab kolmel sambal: lavendel, kumariin ning sambla-puidune pool. Kolme hoiab koos akordi nimi, mille alguspunkt on Houbigant Fougère Royale aastast 1882. Üks aastaarv, üks nimi, kolm ehitusklotsi.
10. Seesama akord püsib tänaseni suure osa maskuliinsete lõhnade baasis. Ühe taime nimi liigub niisiis kahes eri kirjanduses korraga: parfümeeria retseptides ja terpeenide loendites. Kaks lugu, üks põõsas.
11. Kui kaks poolt kõrvuti panna, jääb pilt kaine. Piiklavendli erisus mahub kolme märkesse, lavendliõli koostis seitsmesse nimesse, koosmõju küsimus ühe 2011. aasta ülevaate staatusesse [1] ja parfümeeria pool ühte aastaarvu. Rohkem selle taime kohta siin lehel kirjas ei ole, ja vähem ka mitte.

Ladinakeelne nimi ja üks keemiline erisus

Taimenimi paneb paika ühe asja: millise taime kohta jutt käib. Lavandula latifolia ehk piiklavendel on selles mõttes lihtne kirje. Ladinakeelne nimi ütleb liigi, kaubanduses käibel olev nimi ütleb sama asja teises keeles, ja kummastki ei tule veel ühtki arvu. Arvud tulevad õli analüüsist ning kuuluvad selle proovi juurde, millest analüüs on tehtud.

Just seepärast on liiginime kõrval seisev keemiline erisus praktiline asi. Piiklavendli juures seisavad kirjas kaks tõusvat nime, kamper ja 1,8-tsineool, ning üks madalam osa, estrid. Kolm märget kokku, ja lavendliõlide üldisest nimekirjast saab kaks eri poolt. Sellest piisab, et kaks lillat põldu enam ühte patta ei paneks.

Nimekirja enda pool jääb samaks. Kamper ja 1,8-tsineool seisavad ka lavendliõli üldises koostisereas, kõrvuti borneooli, terpineen-4-ooli, lavandulüülatsetaadi, otsimeeni ja beeta-karüofülleeniga. Erinevus ei too seega mängu uusi ühendeid, vaid teisi vahekordi samas reas. See vahe on kirjes väike ja tagajärgedes suur, sest lõhna iseloom sõltub vahekordadest.

Sama korraldus kordub kõikjal, kus taimeekstrakti koostist kirja pannakse. Nimekiri püsib, osakaalud kõiguvad, ja ainus koht, kus arvule järele vaadata, on partii dokument. Kes tahab lavendliõli või mõne muu taimeõli kohta täpsust, see loeb analüüsi, mitte liiginime.

Rohkem kampri, vähem estrit

Piiklavendli erisus mahub kolme sõna: kamper üles, 1,8-tsineool üles, estrid alla. Rohkem sellele reale kirja panna ei ole, ja rohkemat ei olegi vaja, sest kaks õli lähevad juba nende kolme märke põhjal lahku. Estrite pool on siin kõige kõnekam, sest lavandulüülatsetaat seisab lavendliõli üldises nimekirjas eraldi real.

Number selle märke juurde ei kuulu. Osakaal on muutuv ja käib proovi kohta, nii et üks piiklavendli õli võib olla kampririkkam kui teine, ilma et liiginimi muutuks. Sellepärast seisab siin lehel nimede pool ja partii dokumendis arvude pool. Nii jääb kirje täpseks ka siis, kui saak, aasta ja saagi päritolu vahetuvad.

Ühendinimed, mis analüüsist välja tulevad

Lavendliõli koostise analüüs annab loendi, kus iga rida on üks nimi ja iga nime juurde käib osakaal, mis kõigub. Seitse nime, mis selles kirjes seisavad, on kamper, borneool, 1,8-tsineool, terpineen-4-ool, lavandulüülatsetaat, otsimeen ja beeta-karüofülleen.

Loend on lühem kui pilt, mille ta annab, sest kaks nime kordub piiklavendli erisuse juures ja üks nimi kandmas ka rühma nimetust. Vaatame need read ükshaaval üle.

• Kamper. Seisab lavendliõli koostisereas ja tuleb teist korda ette piiklavendli juures, kus osakaal on kõrgem. Sama nimi, kaks eri kirjet: üks üldises reas, teine liigi erisuse pooles. Arv käib mõlemal juhul selle proovi kohta, mille analüüsi vaadatakse, mitte terve liigi kohta.
• Borneool. Seisab reas kampri kõrval. Kirje piirdub nimega: osakaal on muutuv ja tuleb konkreetse proovi analüüsist, mitte taime üldkirjeldusest. Lühike rida on siin täpsem kui pikk, sest juurde lisada ei ole midagi. Sellisena kandub nimi ühest koostisereast teise.
• 1,8-tsineool. Käitub kirjes sarnaselt kampriga. Seisab lavendliõli ühendinimede reas ja teist korda piiklavendli erisuse juures, kus osakaal on kõrgem. Koma nimes kuulub keemilise nimetuse, mitte kümnendarvu juurde, ja seda vahet on kirjes hea tähele panna.
• Terpineen-4-ool. Rea neljas nimi. Number nimes kuulub keemilise nimetuse juurde ja ei ütle midagi osakaalu kohta. Kui palju teda ühes proovis seisab, selgub analüüsist; loendis endas arvu ei ole. Nimi püsib, vahekord vahetub.
• Lavandulüülatsetaat. Selle rea kõige pikem nimi. Piiklavendli juures seisab eraldi märge estrite madalama osa kohta, ja estrite pool on ühtlasi see koht, kus kaks analüüsilehte kõige selgemini lahku lähevad. Nime ja märke vahel jookseb siin otsene seos.
• Otsimeen. Seisab loendis nimena, ilma lisamärketa. Osakaal on ka siin muutuv. Kirje on nii lühike, nagu andmed lubavad: nimi kuulub loendisse, number kuulub dokumenti. Rohkemat selle rea kohta kirja panna ei ole.
• Beeta-karüofülleen. Selle rea ainus nimi, mille kõrval seisab ka rühma nimetus: seskviterpeen. Rühm käib keemilise ehituse, mitte lõhna kohta. Loendis on seega kaks eri täpsusastet korraga, kuus nime ja üks nimi koos rühmaga, ning see erinevus ei ole juhuslik.

Terpeenid kanepi poolel: 2011. aasta ülevaade

Terpeenid on nimi aromaatsele osale, mis taimeõlist välja tuleb, ja seesama nimeloend kordub taimede juures, mis omavahel botaaniliselt kokku ei käi. Kanepi poolel käsitleb neid Russo 2011. aasta ülevaade [1]. Töö vaatab terpeene ja kannabinoide koos ning kirjeldab, kuidas need kaks rühma annavad täistaime ekstraktile selle iseloomu.

Sellele koosmõjule antakse ülevaates nimi entourage-effekt, eesti keeles kaassaatja-mõju [1]. Tähtis on juurdekäiv staatus: hüpotees ja uurimiskava, mitte lõpetatud järeldus. See seis kehtib endiselt, ja seepärast käib mõiste kõrval alati sõna «hüpotees», mitte sõna «tõestatud».

Kanepiõli ja täisspektri CBD õli juures kirjeldatakse terpeene samamoodi nimeloendina, ja arvud tulevad partii analüüsist. Alates 2014. aastast käib Cibdoli juures üks ja sama töökord: koostis seisab tootelehel ja partii dokumendis, nii et CBD õlide valik on läbi vaadatav enne ostu.

• Mida ülevaade nimetab. Terpeenid ja kannabinoidid koos, ning nende koosseisust tulev täistaime ekstrakti iseloom [1]. Nimetatud on rühmad, mitte üks eelistatud ühend, ja just see teeb kirjest üldise vaate, mitte üksikkirje.
• Milline silt sellele antakse. Entourage-effekt. Nimi käib nähtuse kohta, mida ülevaade kirjeldab, ja seda nime kasutatakse tänaseni palju laiemalt kui kirjandust, kust ta pärineb [1].
• Millises seisus küsimus on. Hüpotees ja uurimiskava, mitte suletud järeldus [1]. Ülevaade paneb kirja suuna, mida edasi uurida, ja vastuse asemel seisab seal küsimus koos kavaga.
• Kas seis on vahepeal teiseks läinud. Sama staatus kehtib endiselt [1]. Kirjanduse seis muutub aeglaselt ja siin lehel seisab seetõttu aastaarv, mitte hinnang selle kohta, kuhu asi jõuab.
• Kust tulevad ühe pudeli arvud. Partii analüüsist, kus koostis on lahti kirjutatud. Etiketil seisab kangus, dokumendis keemia, ja kaks eri lehte vastavad kahele eri küsimusele.
• Kus lavendel selles pildis seisab. Eri taim, eri dokument, sama tüüpi ühendinimed. Lavendliõli analüüs ja kanepiekstrakti analüüs kasutavad üht ja sama nimekeelt, aga kummagi arvud kuuluvad oma proovi juurde.

Kölnivesi, fougère ja aasta 1882

Parfümeerias on lavendlil kaks selget rolli. Esimene on kölnivees, kus ta seisab ankruna: koostisosa, mille ümber ülejäänu paigutub. Teine roll on struktuurne. Fougère-akord koosneb kolmest sambast, ja lavendel on neist üks, kumariin teine, sambla-puidune pool kolmas.

Alguspunkt on kirjas ühe nime ja ühe aastaarvuga: Houbigant Fougère Royale aastast 1882. Sellest ajast on akord jäänud kasutusse ja seisab tänaseni suure osa maskuliinsete lõhnade baasis. Ühe taime nimi püsib niisiis korraga kahes kirjanduses, retseptides ja ühendiloendites.

Lõhnapool ja analüüsipool ei ole sama asi. Kirjeldus «lavendline» käib meelte, analüüsi rida käib mõõtmise kohta. Kosmeetika poolel seisavad koostisandmed tootelehel, nagu ka nahahoolduse kreemide juures, ja samas vormis on koostis kirjas Öösari toodete lehtedel.

• Ankru roll kölnivees. Lavendel seisab kompositsioonis kohas, kuhu ülejäänud osad kinnituvad. See roll ei tule lõhna tugevusest, vaid akordi ehitusest, ja seetõttu püsib ta ka siis, kui ümberkaudsed koostisosad vahetuvad.
• Kolm sammast. Lavendel, kumariin ja sambla-puidune pool. Kolmest ühe välja jättes ei ole enam fougère, vaid midagi muud. Akord on määratud koosseisu, mitte üksiku nime kaudu.
• Üks aastaarv. 1882 ja nimi Houbigant Fougère Royale. Alguspunkt on täpne, ilma ümardamist vajavat ajaloolist üldistust, ja seepärast seisab see number ka siin lehel muutmata kujul.
• Tänane roll. Seesama akord on suure osa maskuliinsete lõhnade baasis siiani. Parfümeeria pool on lavendli juures niisiis pikaajaline töövahend, mitte moehoog.
• Lõhnakirjeldus ja mõõdetud arv. Kirjeldus käib taju, arv käib analüüsi kohta. Kaks eri asja, kaks eri lehekülge, ja segamini nad ei lähe, kui number seisab alati koos proovi nimega.
• Kaks kirjandust, üks põõsas. Parfümeeria retseptides seisab lavendel akordi osana, terpeenide loendites ühendinimede reana. 2011. aasta ülevaade [1] hoiab kinni teisest poolest, aastaarv 1882 esimesest.