Mis on borneool ja kuhu see terpeen kuulub?

Mis ühend borneool õieti on?

Küsimus kerkib tavaliselt terpeenide loendi juures, kus enamik nimesid tundub ähmane ja üks jääb silma. Borneool. Vastus on lühem, kui arvata võiks: tegemist on kahetsüklilise monoterpeenalkoholiga, mille keemiline valem on C10H18O. Terpeenid ise on aromaatsed taimeühendid, ehk see kanepi osa, mida nina esimesena tunneb. Cibdoli terpeenide tabelis seisab borneooli rea kohta kaks liiki teavet: lõhnakirjeldus ja keemiline liigitus. Muud seal ei ole. Ei protsente, ei koguseid. Nii on tabel üles ehitatud, ja seepärast on kirje lugemine lihtne: on näha täpselt, kui kaugele andmed ulatuvad. Sama tabel on kanepiõli teemade juures viide, mille poole saab tagasi pöörduda, kui mõni nimi jääb segaseks. Nimi ei piirdu kanepiga, sest ühend on taimeriigis laialt levinud [1].

• Nimi: borneool, terpeenide hulka kuuluv ühend
• Keemiline rühm: kahetsükliline monoterpeenalkohol
• Valem: C10H18O
• Keemistemperatuur: ligikaudu 213 °C tavalisel õhurõhul
• Levik: laialt levinud, mitte haruldane [1]
• Cibdoli kirjes: lõhn ja struktuur, ilma sisaldusnumbrita

Nimi jaguneb kolmeks osaks

«Kahetsükliline monoterpeenalkohol» kõlab pikalt, aga koosneb kolmest lihtsast tükist. Kahetsükliline tähendab, et süsinikuahel ei jookse ühe ringina, vaid moodustab kaks omavahel seotud ringi. Monoterpeen tähendab kümne süsinikuaatomi pikkust põhiskeletti, mis on terpeenide juures kõige tavalisem mõõt. Lõpp -ool viitab hapnikku sisaldavale rühmale: alkohol keemilises tähenduses, mitte joogi tähenduses. Valem loeb need osad kokku: kümme süsinikuaatomit, kaheksateist vesinikuaatomit ja üks hapnikuaatom. C10H18O ei ütle midagi lõhna kohta ja lõhnakirjeldus ei ütle midagi valemi kohta. Kaks eri veergu, kaks eri küsimust. Miks vahe loeb? Sest kannabinoidid, näiteks CBD ja CBG, kuuluvad hoopis teise ühendirühma, kuigi nad tulevad samast taimest. Terpeeni nimi ja CBD õlide etikett vastavad seega eri küsimustele. Sama loogika kehtib kõigi teiste terpeeninimede kohta, mis samas tabelis oma rea saavad.

• bi-: kaks omavahel seotud ringi ühes molekulis
• mono-: kümme süsinikuaatomit põhiskeletis
• -ool: hapnikku sisaldav rühm, alkohol keemia mõttes
• C10H18O: 10 süsinikku, 18 vesinikku, 1 hapnik

Kaks märkust temperatuurirea juures

Avaldatud keemistemperatuurid koonduvad borneooli puhul ligikaudu 213 °C juurde, mõõdetuna tavalisel õhurõhul. Kaks asja selle rea juures väärivad tähelepanu. Esiteks sõna «ligikaudu». Eri allikad annavad kergelt erinevad arvud, sest mõõtmisviis ja proovi puhtus ei ole igal pool ühesugused, ja seepärast räägitakse pigem vahemikust kui ühest kindlast kraadist. Teiseks õhurõhk. Keemistemperatuur ei ole ühendi külge kinnitatud püsiv arv, vaid väärtus, mis kehtib kindla rõhu juures, ja madalamal rõhul keeb sama aine madalamal temperatuuril. Just sellepärast seisab korralikus kirjes tingimus alati arvu kõrval. Ja mida see arv siis ütleb? See kirjeldab puhast ühendit laboris, mitte pudelit riiulil. Kui palju borneooli mõnes taimeproovis või valmistises on, on hoopis teine küsimus, millele vastab koostisdokument, mitte füüsikaline tabel. Number on seega täpne, aga kitsas: see ütleb midagi aine kohta ja mitte midagi koguse kohta. Praktikas töötab 213 °C rohkem identiteedikontrollina: koos valemiga C10H18O piiritleb see, millisest ühendist jutt käib. Terpeenide tabelis seisavad sellised arvud kõrvuti, nii et üht rida saab teisega võrrelda. Rohkemat üks temperatuuririda ei luba.

Kui levinud see ühend taimede seas on

Lühike vastus: levinud, ja mitte haruldane [1]. Borneool ei ole ühe taimeliigi eripära, vaid nimi, mis tuleb botaaniliselt üksteisest kaugel seisvate taimede analüüsides korduvalt ette. Russo 2011. aasta ülevaates [1] käsitletakse terpeene koos kanepi fütokannabinoididega ehk taime enda ühendite loendina, ja borneool seisab seal ühe nimena teiste terpeeninimede seas. See kirjandus on ka põhjus, miks nii paljud terpeeniküsimused jõuavad kanepi juurde: samast taimeteemast räägitakse teadustöödes ja tootelehtedel eri sõnadega. Levikul on lugeja jaoks üks otsene järeldus. Nime leidmine loendist ei ütle, millisest taimest proov pärineb. Kui sama ühend esineb paljudes taimedes, siis nime järgi allikat kindlaks teha ei saa, ja selleks on vaja dokumenti, kus seisab konkreetse proovi koostis. Sama kehtib lõhna kohta. Kirjeldus stiilis «lõhnab nii või naa» on sõnastus, mitte mõõtmistulemus, ja seda ei saa lugeda arvuna. Ja kui keegi küsib, kas borneool on kanepispetsiifiline ühend, tuleneb vastus otse samast levikust: ei ole [1]. Terpeenide tabelis on need kaks asja kõrvuti, aga eraldi veergudes, ja just nii neid ka loetakse.

Terpeenirida ühelt lehelt, pudelid teiselt

Terpeenide tabel on Cibdoli juures omaette vaade, kus iga ühend saab lühikese rea: nimi, keemiline liigitus, lõhnakirjeldus. Borneooli kirje järgib sama vormi. Kataloogi saab seevastu sirvida vormide kaupa, ehk selle järgi, kas jutt käib tilkadest, kapslitest või nahale mõeldud vormidest, ning õlid seisavad koos ühe rühmana nimetuse CBD õli 2.0 all. Kui huvitab, kuidas see rühm välja näeb, koondab CBD õlide leht pudelid ühte vaatesse ja iga kangus on eraldi kirjas. Nahale mõeldud vormid seisavad omaette, sest koostis on teine, ja kreemide lehelt leiab need täpsete nimede kaupa. Õhtusele ajale mõeldud toodetel on kataloogis oma rühm, mille nimi on Öösari. Terpeeninimi ise ei seisa ühelgi etiketil kanguse kõrval: etiketil on kirjas CBD sisaldus, tabelis keemia. Nii jäävad kaks küsimust lahus: mis ühend see on, ja mis on pudelis.

• Kirjes: nimi, rühm, valem, keemistemperatuur, lõhnakirjeldus
• Kirjes ei seisa: protsent, kogus ega sisaldus ühes pudelis
• Kataloogis: sirvimine vormide kaupa, õlid rühmana CBD õli 2.0
• Etiketil: CBD sisaldus ja pudeli maht, mitte terpeeninimed
• Kirjanduses: Russo 2011. aasta ülevaade terpeenide kohta [1]