Linalool: mida lavendli terpeeni kohta kirjas seisab

Miks räägitakse lavendli puhul just ühest molekulist?

Küsimus kõlab enamasti üsna lihtsalt: mis lavendlis täpselt lõhnab? Keemial on sellele nimi olemas. Linalool on taimne molekul, mille kohta seisab kirjanduses korralik iseloomustus: lõhnakirjeldus on olemas, füüsikalised näitajad on mõõdetud ja levik taimeriigis on ebatavaliselt lai. Kolm asja korraga ei ole taimsete ühendite puhul sugugi tavaline seis.

Nimi ise ei ütle midagi lillepeenra kohta. Ta ütleb, kuhu molekul keemias kuulub ja kuidas ta käitub. Selle kirje juurde kuuluvad üks temperatuurivahemik, üks aurustumise kirjeldus ja üks tööstuslik roll: lõhna- ja maitseainena on linalool väljakujunenud koostisosa. Sellele rollile ehitub ka põhjus, miks see nimi terpeenide jutu sees ikka ja jälle esile kerkib.

Fraas hästi iseloomustatud ei ole kompliment, vaid töökirjeldus. See tähendab, et ühend on puhtal kujul kätte saadud, tema näitajad on ära mõõdetud ja tema lõhn on sõnadesse pandud. Lõhna- ja maitseainete keemia teeb sellist tööd järjekindlalt, ning suur osa sellest, mida linalooli kohta täna kirjas seisab, tuleb just sealt.

Teine tee sama nime juurde jookseb kanepi kaudu. Kes loeb täisspektri CBD õli kirjeldust, jõuab varem või hiljem sõnani terpeenid. Ethan Russo 2011. aasta ülevaade [1] tegi ettepaneku vaadata kanepiekstraktide terpenoidset fraktsiooni süstemaatiliselt läbi, kannabinoididega kõrvuti, ja linalool kuulub selles ülevaates nimetatud ühendite hulka [1].

Kaks asja tasub kohe lahus hoida. Üks on molekul: mis ta on, millisel temperatuuril ta aurustub, kui laialt ta taimedes esineb. Teine on üks kindel pudel: mis selle sees mõõdetuna seisab. Molekuli kohta räägib keemia ja lõhnaainete kirjandus. Pudeli kohta räägib ainult partiianalüüs, ja seda dokumenti käesolev tekst ei asenda.

Miks jääb lavendel selle nime külge nii kindlalt kinni? Sellepärast, et lavendliõisi destilleeritakse, ja destilleerimine võtab kaasa just selle osa taimest, mis auruga liigub. Linalool läheb kaasa. Nii satub üks molekulinimi kokku ühe taimenimega ja jääb sinna püsima, isegi siis, kui sama nimi kordub taimedes, mille vahel lähedast sugulust ei ole.

Sama küsimus tuleb ka teistpidi. Otsingusõnad kanepiõli ja CBD õli toovad lugeja koostisekirjelduste juurde, kus terpeeninimed seisavad reas, ning sealt tekib küsimus, mida üks nimi selles reas üldse tähendab. Vastus on lühem, kui tundub: nimi tähendab ühte kindlat molekuli, mille kohta on olemas mõõdetud arvud ja avaldatud kirjeldus.

Kanepi juures on pilt aga teistsugune. Seal ei seisa küsimus molekuli iseloomustuses, vaid selles, kuidas terpeenid ja kannabinoidid ühes ekstraktis koos seisavad. 2011. aasta ülevaade [1] esitab selle kohta kontrollimata hüpoteese, ja hilisem kirjandus on pigem lahtine kui suletud. Lahtine tähendab siin täpselt seda, mida ta ütleb: küsimus on püstitatud, lõplik vastus ei ole lukku pandud.

• hästi iseloomustatud taimne molekul, mille kirje on kirjanduses paigas
• dokumenteeritud lõhnakirjeldus
• ebatavaliselt lai levik taimeriigis
• väljakujunenud tööstuslik roll lõhna- ja maitseainena
• keemistemperatuur ligikaudu 198 kuni 199 °C
• auruga lenduv, seetõttu jõuab lavendliõie destilleerimisel üle
• õrn soojendamine seda ühendit paigast ei liiguta
• 2011. aasta ülevaates nimetatud terpenoidide hulgas [1]

Keemistemperatuur ja see osa lavendliõiest, mis auruga liigub

Ligikaudu 198 kuni 199 kraadi ja mida see arv ütleb

Keemistemperatuur on lihtne asi: see on temperatuur, mille juures vedelik läheb üle aurufaasi. Linalooli puhul seisab kirjas ligikaudu 198 kuni 199 °C. Sõna ligikaudu ei ole seal ilu pärast, sest kirjandus esitab selle arvu vahemikuna, mitte ühe täpse punktina.

Arvu suurusjärk ütleb ühe asja kohe ära. Toatemperatuur jääb sellest tublisti allapoole, mistõttu tavatingimustes püsib see ühend vedelas olekus. Ka õrn soojendamine teda välja ei aja: ta jääb alles.

Miks vahemik ja mitte üks arv? Sellepärast, et mõõtmistulemus sõltub mõõtmistingimustest, ja korrektne vahemik on lugejale informatiivsem kui eksitavalt täpne punkt. Vahemik näitab, kust otsida, ja hoiab ära vale täpsuse mulje.

Teine asi, mida see arv ei ütle. Ta ei ütle midagi selle kohta, kui palju linalooli mõnes kindlas segus või pudelis on. Keemistemperatuur kirjeldab puhast ainet. Sisaldus on mõõtmisküsimus, ja mõõtmise vastus seisab partiianalüüsis, mitte üldises keemiakirjes.

Praktikas kohtab seda arvu kahes kohas. Esimene on destilleerimine, kus temperatuurid on töövahend. Teine on ühendite tabel, kus keemistemperatuur seisab valemi ja lõhnakirjelduse kõrval ühe reana.

Selline tabel on lihtsalt kokkuvõtte vorm. Ühes veerus keemiline rühm, teises lõhnakirjeldus, kolmandas temperatuur. Linalooli rida täitub seal kergesti, sest kõik kolm lahtrit on kirjanduses olemas, ja paljude taimsete ühendite juures nii ei ole.

Ja veel üks täpsustus. Arv 198 kuni 199 kehtib molekuli kohta, mitte lavendliõie kohta. Õis on segu, kus see molekul seisab ühe koostisosana paljude seas, ning sellise segu käitumine ei tulene ühest ainsast arvust.

Miks lavendliõisi auruga destilleeritakse

Auruga lenduv tähendab, et molekul liigub veeauruga kaasa. See on kogu lavendliõie destilleerimise alus: aur läbib taimse materjali, viib lenduva osa endaga kaasa ning jahtudes eraldub see osa uuesti vedelikuna.

Nii tekib kaks poolt. Üks pool läheb auruga kaasa, teine jääb taimsesse materjali paigale. Linalool kuulub esimesse poolde, ja just seepärast seisab tema nimi lavendli lõhna kirjelduses nii kindlalt.

Destilleerimine ei tee molekulist teist ainet. Ta liigutab teda ühest kohast teise: õiest auru, aurust jahutisse, jahutist anumasse. Sellepärast räägitakse lavendli juures lõhnafraktsiooni eraldamisest, mitte selle valmistamisest.

Lõhnakirjeldus ja mõõdetud sisaldus ei ole seejuures üks ja sama asi. Esimene on sõnaline kirje, teine on arv dokumendis, ning nende kahe vahel otsest teisendust ei ole.

Kanepi puhul kannab lenduv osa sama nime: terpeenid. Russo 2011. aasta ülevaade [1] nimetab seda ekstrakti terpenoidset fraktsiooni ja teeb ettepaneku uurida seda kannabinoididega samal ajal ning sama põhjalikult.

Sellega on kaks poolt paigas. Ühel pool keemia, mis kehtib molekuli kohta igal pool ühtemoodi. Teisel pool üks kindel valmistis, mille koostise kohta räägib ainult kehtiv partiidokument. Neid kahte poolt ei tasu ühte lausesse kokku panna.

Kanepikirjanduse ülevaade aastast 2011 ja linalooli koht selles

Terpenoidne fraktsioon kannabinoidide kõrval

Farmakoloogiaväljaandes ilmunud Ethan Russo 2011. aasta ülevaade [1] koondas kokku selle, mis kanepiekstraktide terpenoidse fraktsiooni kohta avaldatud seisab, ja sõnastas ettepaneku: seda fraktsiooni tuleks uurida süstemaatiliselt, kannabinoididega kõrvuti.

Kirjanduse liik on siin oluline detail. Ülevaade ei ole katse. Ta ei mõõda uut asja, vaid loeb kokku avaldatud tööd ja näitab, kus kirjanduses on tühik. Kui kellelegi tundub, et 2011. aasta töö annab mõne konkreetse vastuse, siis tasub üle vaadata, mis liiki tekst see on: kokkuvõte avaldatust ja uurimissuuna ettepanek [1].

Teine punkt sama töö juures puudutab kombinatsioone. Kannabinoidide ja terpenoidide kombinatsioonide kohta seisab 2011. aasta ülevaates [1] selge tingimus: need käivad läbi kontrollitud katsetest, eeldamise korras neid kirja ei panda.

Sõna eeldamine on siin võtmekoht. Kanepi ümber liigub palju juttu, kus üks nimi pannakse kokku ühe tulemusega, ilma et vahepealne töö oleks tehtud. Ülevaate sõnastus [1] käib täpselt selle vastu.

Terpenoid ja terpeen käivad kõnekeeles läbisegi. Kirjanduses tähistab terpenoidne fraktsioon seda ekstrakti osa, mis kannab lõhna, ja linalool kuulub selle nimekirja sisse [1].

Terpenoidide nimekiri 2011. aasta ülevaates

Linalool on üks ühenditest, mida 2011. aasta ülevaade nimetab [1].

Ja mis on saanud pärast 2011. aastat? Kirjandus on jäänud lahtiseks. See ei ole viisakas väljend millegi puudumise kohta, vaid täpne seisukirjeldus: küsimused seisavad püsti ja lõplikke vastuseid nende juurde kirja ei ole pandud.

Sellepärast käib linalooli kohta kaks eri registrit. Keemia poolel on valem, arvud ja aurustumine, mis on paigas. Kanepi poolel on ettepanek uurida, mis on samuti paigas, ainult hoopis teises kaalus.

Praktilises mõttes tähendab see lugejale ühte asja. Kui kuskil seisab terpeeninimi ja selle kõrval mõni kindel tulemus, siis tasub küsida, kust see tulemus tuleb ja kas selle taga on katse või oletus. 2011. aasta ülevaade [1] sõnastas selle nõude ise ära.

Lõhna- ja maitseainete keemia on selle molekuli tavaline aadress

Kui linalooli kohta kuskil arvud seisavad, siis tulevad need enamasti lõhna- ja maitseainete keemiast. Seal on tema roll väljakujunenud: teda kasutatakse lõhna ja maitse pärast. See ei ole hinnang, vaid tööstuse kirje, ja just see kirje teeb molekulist ühe kõige põhjalikumalt kirjeldatud taimse ühendi.

Väljakujunenud roll tähendab ka pikka mõõtmislugu. Tööstuses ei piisa nimest: kirja lähevad füüsikalised näitajad, puhtuse nõuded ja lõhnakirjeldus. Sealt tulebki see kummaline olukord, kus taimse molekuli kohta on rohkem täpseid andmeid kui paljude palju kuulsamate ühendite kohta.

Levik on teine pool sellest samast loost. Sama molekul esineb taimedes, mille vahel lähedast sugulust ei ole, ning see teeb ühest nimest korraga botaanika ja keemia teema. Lavendel on kõige tuntum aadress, aga mitte ainus.

Sellest tuleb ka üks lihtne tähelepanek: sama lõhnamolekuli nimi kordub üksteisest kaugete taimede kirjeldustes. Nimi liigub, taim jääb paigale. Keemia vaatab molekuli, botaanika vaatab liiki, ja need kaks vaadet ei pea kokku langema.

Lõhnakirjeldus ise on sõnastus, mitte mõõtmistulemus. Ühte nina ei saa kalibreerida nagu kaalu, ja seepärast seisavad tabelites lõhnasõnad kirjeldava veeruna, arvud aga eraldi. Segadus tekib siis, kui kirjeldavalt veerult küsitakse mõõdetud täpsust.

Kanepi juures kannab lõhnav osa nime terpeenid, ja 2011. aasta ülevaade [1] käsitleb seda osa ekstrakti omaette fraktsioonina. Nii jõuab lugeja lõhnaainete keemiast kanepiekstrakti kirjelduse juurde, ilma et vahepeal mõõdud muutuks: molekul jääb samaks, kontekst vahetub.

Otsingusõna kanepiõli toob esile veel ühe nüansi. Sõna ise ei ütle koostise kohta arvu, ja koostise küsimus käib alati ühe kindla pudeli ja tema dokumendi kohta. Kes tahab näha, kuidas kangused ja koostisread ühel lehel esitatud on, saab need üle vaadata CBD õlide kataloogis.

Terpeeninimede loend on kanepi puhul pikk, ja linalool seisab selles ühe nimena teiste seas [1]. Kõik ülejäänud, mis puudutab kombinatsioone kannabinoididega, jääb 2011. aasta ülevaate sõnastuse järgi kontrollitud katsete asjaks [1].

Nii saab kokku üsna kaine pilt. Üks molekul, mille keemia on paigas, mille tööstuslik roll on paigas ja mille koht kanepikirjanduses on nimetatud, aga mitte lõpuni läbi uuritud.

Partiianalüüs, etikett ja üks selge piir

Üks reegel jookseb kogu selle teema läbi. Ühe kindla partii terpeenide kohta saab midagi kirja panna ainult siis, kui selle partii kohta on olemas kehtiv COA. Ilma selle dokumendita jääb terpeenijutt üldiseks keemiaks, ja üldine keemia ei räägi ühegi pudeli eest.

Sellest järeldub kaks asja. Esiteks: käesolev tekst ei ütle midagi ühegi Cibdoli valmistise terpeenisisalduse kohta. Teiseks: kui kuskil selline arv seisab, siis peab selle taga seisma dokument, mille kuupäev on kehtiv.

COA on partii kohta koostatud analüüsileht. Ta kehtib selle partii kohta ja mitte tootenime kohta üldiselt. Kaks pudelit sama etiketiga võivad kuuluda eri partiisse, ja siis on neil kummalgi oma dokument.

Etikett ja analüüsileht vastavad eri küsimustele. Etiketil seisab kangus protsendina ja CBD sisaldus, analüüsilehel seisavad mõõdetud read. Kui etiketilt küsitakse terpeenirida või dokumendilt kangust, tekib segadus, mille põhjus ei ole kummagi paberi süü.

Cibdoli kataloogis kehtib alates 2014. aastast sama kord: iga valmistise juurde käib dokument, mille järgi saab koostist üle vaadata, ja sertifikaadid räägivad partii keeles. Sellepärast on CBD õli kasutamise kõrval mõistlik teine küsimus alati see, milline dokument selle pudeli kohta kehtib.

Sama põhimõte kehtib ka teiste vormide juures, ja näiteks Öösari tootelehtedelt saab koostise täpselt samamoodi üle vaadata. Nahale mõeldud vormide puhul seisavad koostisandmed samuti tootelehel, mille leiab kreemide lehelt.

Terpeeninimed ei ole etiketi keskne osa. Etikett vastab kanguse küsimusele, terpeenirida kuulub analüüsi juurde, kui see üldse mõõdetud on. Kirjanduse pool ja dokumendi pool on kaks eri asja, ning nende segamine on kõige tavalisem viis eksida.

Sõna terpeenid ilmub kataloogis koostise kirjeldustes ja kirjanduse viidetes, mitte lubadustena. Molekuli kohta saab öelda seda, mis keemias paigas seisab. Konkreetse pudeli kohta saab öelda seda, mis dokumendis seisab.

Dokumendi kuupäev on seejuures sama oluline kui arvud tema sees. Kehtiv analüüs käib ühe partii kohta, uus partii toob uue lehe, ja just see kord teeb terpeenide teemast kontrollitava asja, mitte jutuaine.

Linalool kui lavendli iseloomulik terpeenalkohol

Linalool on terpeenalkohol ja lavendli peamine aroomikomponent, mistõttu käsitletakse neid kahte omavahel koos. Lavendli lõhnaprofiil toetub suures osas just sellele lenduvale ainele, mis eraldub taime auruga töötlemisel. Seetõttu seostatakse lavendli üldist olemust igapäevases kõnepruugis peaaegu alati linalooliga, kuigi tegemist on ühe kindla keemilise struktuuriga paljude seas.

Tootearenduses võetakse seda seost arvesse taimsete ekstraktide valikul. Näiteks Cibdol kasutab lavendliekstrakti tootes Complete Sleep koos kummeli ekstrakti, CBD ja CBN-iga. Linalool on selle lavendli peamine terpeen, mispärast see siin üldse esile kerkib. Sellise koostise juures tähistab linalool mõõdetavat osa ekstraktist, mitte eraldiseisvat toimeainet.

Mida näriliste sissehingamiskatsed tegelikult mõõtsid

Linalooli mõju selgitamiseks tehtud katsed on tuginenud loomamudelitele ja spetsiifilisele manustamisviisile. Hiirtel tekitas sissehingatav linalooli lõhn anksiolüütilisi toimeid, ning katse ülesehitus eraldas spetsiaalselt lõhnatee, mitte süstitud annuse ^[2]. Uurijad kasutasid spetsiaalseid kambreid, et teha kindlaks, kas toime vahendub puhtalt haistmissüsteemi kaudu, välistades aine otsese sattumise vereringesse süsteemse süstimise teel.

Samasugust suunda kinnitas ka teine sõltumatu katse. Eraldiseisev uuring hiirtel kirjeldas sissehingatava linalooli toimet ärevuselaadsele käitumisele, sotsiaalsele suhtlusele ja agressiivsusele, samuti sissehingamise teel ^[3]. Mõlemas töös oli fookuses just lõhna sissehingamine kontrollitud laboritingimustes, kus loomad puutusid aine aurudega kokku kindlaks määratud aja jooksul.

Miks sissehingamise andmeid ei saa kanda üle toidulisanditele

Loomkatsetest saadud tulemusi tõlgendatakse sageli laiemalt, kui andmed tegelikult lubavad. Mõlemad tööd on loomkatsed, kus kasutati sissehingamist. Kumbki neist ei mõõtnud seda, mis juhtub siis, kui inimene neelab lavendliekstrakti sisaldava toidulisandi, ning vahe nende kahe olukorra vahel ongi selle teema peamine kitsaskoht. Sissehingamisel toimib ühend haistmisretseptorite kaudu, samas kui neelamisel liigub ekstrakt läbi seedetrakti ja maksa, kus aine läbib täiesti teistsuguse metabolismi.

Teaduslik täpsus nõuab nende kahe manustamisviisi selget laushoidmist. Käitumuslik reaktsioon laboriloomal lõhna tundmisel ei anna alust väita, milline on neelatava aine toime inimese organismis. See tekst vahendab loomkatseid ja märgib ära, kus need piirduvad. See ei ole meditsiiniline nõuanne ega soovita midagi.