Kuidas CBD õli end tunda annab?

Kaks poolt ühes tähelepanekus

Mida inimene pool tundi pärast võtmist tegelikult tähele paneb? Colloca ja Barsky 2020. aasta ülevaade [1] jagab selle tähelepaneku kaheks: ühel pool aine farmakoloogia, teisel pool ootus, mis inimesel juba enne võtmist peas seisab. Mõlemad jõuavad ühte ja samasse kirjesse, samal minutil. Väljaspool pimendatud katset jäävad need kaks panust teineteisest praktiliselt lahutamatuks [1]. Sama töö juures seisab eraldi arutelupunkt selle kohta, kas kannabidiooli puhul kirjeldatud vastused langevad kokku platseebovastustega [1].

See ei muuda tähelepanekut olematuks. See tähendab midagi kitsamat. Üks õhtupoolik köögilaua taga ei suuda kahte panust lahku viia, sest inimene teab täpselt, mida ta just võttis, ja teab ka seda, mida ta tähele panna loodab. Pimendatud katses see teadmine puudub, ja just tänu sellele saab seal kaks panust eraldi kirja panna [1].

Nii jõuab teema juba alguses ühe piirini. Küsimus, kuidas kannabidiool tunda annab, ei ole ühe õhtu küsimus, vaid küsimus katseülesehitusest [1]. Kirjandus vastab sellele osade kaupa. Platseebo ja nocebo ühel real, farmakokineetika teisel, retseptorifarmakoloogia kolmandal. Iga rida vastab ainult sellele, mida ta ise mõõdab, ja mitte kaaslase eest.

• ootus enne võtmist annab mõõdetava panuse sellesse, mida inimene hiljem kirjeldab [1];
• platseebo ja nocebo seisavad 2020. aasta ülevaates ühe mõistepaarina [1];
• aine farmakoloogia ja eelnev ootus jõuavad korraga ühte tähelepanekusse [1];
• ilma pimendamiseta ei jookse nende kahe vahelt mõõdetavat piiri [1];
• kannabidiooli vastuste ja platseebovastuste kattumine seisab kirjanduses eraldi arutelupunktina [1];
• pimendatud katse kirje ja koduse tähelepaneku kirje ei ole sama tugevusega [1].

Retseptor, mille kaudu THC farmakoloogia kirjas seisab

CB1 ja kannabidiooli koht selle kõrval

Kannabinoidretseptor tüüp 1 esineb selles teemas kahes eri rollis. Kannabidiool ei käitu selle retseptori klassikalise agonistina. THC puhul seisab sama rada aga eraldi kirjena: CB1 kaudu kulgev koostoime on inimandmetes dokumenteeritud [2]. Huestise 2007. aasta ülevaade inimese kannabinoidide farmakokineetikast [2] koondab kokku THC imendumise, jaotumise ja ainevahetuse ning selle molekuli retseptorifarmakoloogia. Ülevaate ese on inimandmed, mitte üldine taimekeemia [2]. Kaks eri molekuli, kaks eri kirjet, kaks eri kirjanduse haru.

Miks THC sõnastus siia üle ei tule

Kannabidiool ei jaga seda sidumisprofiili, millest THC kirje lähtub [2]. Praktikas järeldub sellest üks asi: sõnavara, mis on aastatega THC ümber välja kujunenud, ei ole kannabidioolile ülekantav. Kirjeldused, mis kuuluvad ühe molekuli farmakoloogia juurde [2], ei kirjelda teist molekuli. Seepärast jäävad ka küsimused eraldi seisma. Ühel pool see, mida THC kohta inimuuringute farmakokineetikas kirja pannakse [2]. Teisel pool see, mida kannabidiooli kohta avaldatud inimandmed kirja panevad [3]. Kes need kaks rida kokku liidab, saab kokkuvõtte, mida kummaski töös ei ole. Seda vahet tasub meeles pidada ka siis, kui jutt käib täisspektrum CBD õli koostisest, sest ühe pudeli kannabinoidid seisavad analüüsil eraldi ridadena, mitte ühe ühise iseloomustusena.

Farmakokineetika: mis ainega pärast võtmist juhtub

Farmakokineetika tähendab lühidalt seda, mis ainega pärast võtmist juhtub: kui palju sellest jõuab vereringesse, kui kiiresti ja kui kaua. Millari ja kaasautorite 2018. aasta süstemaatiline ülevaade inimandmetest [3] toob esile laia varieeruvuse. Kokkupuute suuruse määravad kolm asja: kogus, manustamisviis ja see, kas ainet võetakse koos toiduga [3]. Varieeruvus ise ei ole siin hinnang ega hoiatus, vaid kirjanduses kirjas seisev tulem [3].

Ühe otsese tagajärje võib kohe välja kirjutada. Kaks inimest, kes võtavad sama valemit, ei pruugi olla samas kokkupuutepunktis [3]. Kangused seisavad tabelina koos CBD õlide valikus, aga tabel kirjeldab pudeli sisu, mitte seda, mis inimese vereringesse jõuab.

• kogus: sisaldus veres erineb manustatud hulga järgi, kuid järjekindlat seost hulga ja subjektiivse seisundi vahel ei ole kindlaks tehtud [3];
• manustamisviis: suu kaudu, suu limaskesta kaudu ja sissehingamisel tekivad erinevad sisaldused ning erinevad tipuni jõudmise ajad, nagu inimuuringute ülevaates kirjas [3];
• toit: suukaudne kokkupuude varieerub selle järgi, kas võtmine käib koos söögiga või ilma [3];
• ajahetk: tipuni jõudmise aeg sõltub manustamisviisist, nii et sama hulk eri ajahetkedel ei tähenda sama kokkupuudet [3];
• varieeruvus tervikuna: 2018. aasta ülevaates seisab see eraldi tulemina, mitte kõrvalmärkusena [3].

2017. aasta kirje ja selle kaks tunnust

Ifflandi ja Grotenhermeni 2017. aasta ülevaade [4] koondab kokku kannabidiooli kohta avaldatud ohutusandmed inimuuringutest. Uuritud koguste juures kirja pandud mõjude hulgas seisavad väsimus ja söögiisu muutused [4]. Nii napp see loend selles kirjes on, ja napp ei tähenda siin varjatut, vaid mõõdetut.

Kaks tunnust selles kirjes väärivad tähelepanu. Esiteks pärinevad kirja pandud mõjud kindlatest uuringurühmadest ja kindlate koguste juurest, mis on sageli tunduvalt suuremad kui need, millega tavaline ostja kokku puutub [1]. Teiseks ei ole selline kirje eelvaade ühe konkreetse lugeja jaoks [1]. Kirjandus loeb rühmi. Inimene loeb iseennast.

Siia tuleb juurde kolmas asi, mis 2020. aasta ülevaates seisab: ootus enne võtmist annab mõõdetava panuse sellele, mis hiljem kirja saab [1]. Seega isegi siis, kui kaks inimest saavad täpselt sama hulga sama valemit, ei pruugi nende kirjed kokku langeda: kokkupuude erineb manustamisviisi, toidu ja ajahetke tõttu [3] ning ootus erineb inimese kaupa [1].

Just seetõttu hoiab kirjandus need read lahus. Ohutusandmed inimuuringutest ühes rubriigis [4], farmakokineetika teises [3], platseebo ja nocebo kolmandas [1]. Kokku pannes tekiks üks sile lause, mida ükski neist töödest ei ütle. Ka foorumis vahetatud CBD õli kogemused kuuluvad tähelepanekute, mitte mõõtmiste hulka, sest seal ei ole ei pimendamist ega teist katseharu [1].

Mida sellest kõigest järele jääb

Kaks järeldust, mis kirjanduse seisust tulenevad

Esimene järeldus on sõnavara kohta: THC farmakoloogia kirjeldusi ei saa kannabidioolile üle tuua, sest sidumisprofiil ei ole sama [2]. Teine järeldus on arvude kohta: kokkupuude sõltub hulgast, manustamisviisist, toidust ja ajahetkest, nii et üks number ei ennusta ühe inimese tähelepanekut [3]. Mõlemad järeldused on kitsad ja mõlemad seisavad kirjas. Koostis on seevastu asi, mille saab enne kanepiõli või CBD õli manustamist paberilt üle vaadata, sealhulgas nahale mõeldud kreemide rubriigis, kus iga valemi koosseis on lahti kirjutatud.

Ülejäänu on tähelepanek ja oma vaikne mõõdupuu

Pärast neid kahte järeldust lõpeb see, mida kirjandus ütleb. Edasi jääb tähelepanek ja inimese enda vaikne mõõdupuu [1]. See ei ole kirjanduse puudujääk, vaid tööjaotus: pimendatud katse mõõdab rühma, inimene jälgib ennast. Kataloogi poolel saab kirja panna ainult seda, mis dokumendis seisab, ja koostisandmed on iga rubriigi juures kirjas, ka Öösari valemite puhul. Kaks eri asja, kaks eri paberit. Üks räägib sellest, mis pudelis seisab. Teine sellest, mida inimuuringud kokkupuute ja ootuse kohta kirja on pannud [1][3].