Kuidas CBD õli õigesti säilitada

Säilitamine on kolme teguri eemal hoidmine

Pudelis olev õli ei püsi lõputult täpselt samasugune. Kolm asja muudavad selle sisu: valgus, soojus ja õhk. Ülejäänud jutt tulenebki nendest kolmest.

Kõik kolm käivad käsikäes ühe otsusega: kus pudel seisab ja kui tihedalt kork kinni käib. Pime kapp katab valguse. Jahe koht katab soojuse. Korralikult suletud pipetikork piirab õhu ligipääsu.

Miks just need kolm? Sellepärast, et säilivust on ka päriselt mõõdetud. 1976. aastal avaldasid Fairbairn, Liebmann ja Rowan töö, milles kanepit ja sellest valmistatud preparaate hoiti erinevates tingimustes ja seejärel vaadati üle, mis nende sisuga vahepeal juhtunud on [1]. Hilisem kirjandus liikus samas suunas, kuid võttis vaatluse alla just ekstraktid [2].

Praktikas tähendab see, et pudeli koht kodus loeb rohkem kui kuupäev etiketil. Kaks ühesugust pudelit, üks aknalaual ja teine köögikapi tagumises servas, ei ole mõne kuu pärast enam ühesuguses seisus, sest sisu muutumise kiirus sõltub hoiutingimustest [2].

Muutus ei ole plahvatus. See on aeglane nihe: kannabinoidide sisaldus proovis ei püsi täpselt sellel numbril, mis mõõtmise hetkel kirja pandi, ning nihke kiirus sõltub sellest, kui soojas proov seisab [2]. Sama loogika kehtib nii pipetipudeli kui ka mis tahes muu kanepiõli pakendi kohta.

Etiketil olev protsent kirjeldab kangust sel hetkel, kui pudel täidetakse ja pitseeritakse. Sellepärast käivad täisspektrum CBD õli ja üks tavaline kapinurk ühes lauses kokku: dokument ütleb, mis pudelisse läks, ja hoiukoht otsustab, kui kaua see kirjeldus pärast avamist paika peab. Meie kanguste ja koostise numbrid seisavad CBD õlide kataloogilehel, kus iga pudeli juurde käib ka partii analüüs.

Ja veel üks asi. Kolm tegurit ei tööta järjest, vaid koos: aknalaual seisev pudel saab korraga nii valgust kui soojust, ja avatud pudel lisab neile õhu. Kui need kolm on kontrolli all, on ülejäänu juba kork, koht ja natuke järjekindlust.

Mis juhtub kannabinoididega pikal seismisel

1976. aasta töö võttis ette kanepi ja sellest valmistatud preparaadid ning hoidis neid erinevates tingimustes, et vaadata, kui hästi need püsivad [1]. Tegemist ei ole ühe kitsa mõõtmisega, vaid võrdlusega: sama materjal, erinev hoidmine, erinev tulemus.

Aastal 2010 avaldas Lindholst töö, mis vaatas kanepivaiku ja kanepiekstrakte pärast mitmekuulist seismist [2]. Kaks punkti sellest tööst on lühidalt öeldavad. Esiteks: lagunemine sõltub temperatuurist. Teiseks: soojemas hoitud proovis muutub kannabinoidide sisaldus kiiremini [2].

Kaks lauset, mis kokku annavad kogu säilituspõhimõtte. Jahedam koht tähendab aeglasemat muutust. Soojem koht tähendab kiiremat. Vahepealseid variante ei ole.

Mõõdetud proov ja pipetipudel köögikapis ei ole päris üks ja sama asi, ja seda tasub ausalt öelda. Katses hoitakse materjali teadaolevatel temperatuuridel ja mõõdetakse tulemus välja. Kodus jääb hoiutingimus enamasti mõõtmata. Suund, mille 2010. aasta töö kirja pani, on siiski sama suund, mis kehtib kapis: kuum koht kiirendab muutust [2].

Mis nendes töödes ei seisa, on üksik number, mis kehtiks iga pudeli kohta. 1976. aasta katse ja 2010. aasta katse kasutasid oma materjali ja oma tingimusi [1][2]. Sellepärast on säilitusjuhis alati tingimusepõhine, mitte kuupäevapõhine: jahe, pime, tihedalt suletud.

Ekstraktide eraldi vaatamine on siinkohal oluline vahe. Taimne materjal ja ekstrakt ei ole sama asi: ekstraktis on kannabinoidid juba lahusesse viidud, ja just seda vormi 2010. aasta töö mõõtis [2]. Pipetipudelis olev CBD õli kuulub sellesse teise rühma.

Kui keegi küsib foorumis, kas pudel läheb ajaga halvaks, siis vastus ei tule kalendrist. Mõne kuu jooksul hoitud proovides sõltus kannabinoidide sisalduse muutus temperatuurist, ja sellega on suur osa küsimusest vastatud [2]. Veel üks vahe, mida tasub silmas pidada: 1976. aasta töö vaatas taime ja preparaate korraga, 2010. aasta oma keskendus vaigule ja ekstraktidele [1][2]. Kaks erinevat lähtematerjali, sama järeldus hoidmise kohta.

Ja siin tulebki mängu see, mis pudelit ümbritseb. Klaas, kork ja kapp teevad koos selle töö, mida katses teeb kontrollitud temperatuur.

Klaasi värv ja korgi mõte

Cibdoli pudelid on merevaigukollasest klaasist ja neil on pipetikork. Kumbki ei ole kaunistus. Tume klaas piirab valguse ligipääsu sisule, pipetikork sulgeb pudeli pärast iga kasutamist tagasi. Kaks tegurit kolmest saavad seega vastuse juba pakendist.

Kolmas tegur, soojus, jääb pudelist väljapoole. Klaas ei muuda temperatuuri. Selle otsustab koht, kuhu pudel pärast kasutamist läheb, ja siin on kodudes üllatavalt palju halbu variante.

Alates 2014. aastast käib meil sama loogika nii õli valmistamise kui hoiustamise juures, ehk tea täpselt, mis pudelis on, ja hoia see kolme teadaoleva muutuse tekitaja eest, mistõttu partii numbrid ja koostis seisavad kataloogis lahti kirjutatud. Sama põhimõte kandub üle ka teistesse vormidesse, näiteks CBD kreemide ja palsamite valikusse, kus tuubi ja purgi koht sahtlis loeb täpselt samamoodi.

Pipetikorgi juures on veel üks pisiasi. Pipett tuleb pudelist välja iga kord, kui õli võetakse, ja siis puutub sisu õhuga kokku. Sellepärast käib kork kohe tagasi ja käib kinni lõpuni, mitte poolele teele.

Kolm kohta, mida kodus üle vaadata

Aknalaud paistab mugav, sest pudel on käepärast. Seal saab pudel korraga päikest ja soojust, ehk kaks tegurit kolmest. Pliidi kohal olev kapp on teine sama lugu: uks katab valguse, aga soojus tuleb altpoolt.

Kolmas koht on kott või kindalaegas autos. Suvel läheb auto sisemus kuumaks ja pudel seisab seal tundide kaupa. Kui pudel liigub kaasa, siis tasub see kotti panna nii, et päike sinna otse ei paista.

Vannitoariiul jääb sellest loetelust välja. Duši järel kõigub seal nii temperatuur kui niiskus, ja kuigi mõõdetud on just temperatuuri mõju [2], ei ole kõikuv koht ühelegi pudelile mõistlik valik.

Hea koht on igas kodus juba olemas. Köögikapp, mis ei ole pliidi kohal. Riiul toanurgas. Sahtel, kuhu päike ei ulatu. Ühisosa on lihtne: pime, jahe, ühtlane. Kui kodus seisab kõrvuti mitu pudelit, siis mõistlik variant on hoida neid ühes kohas koos, sest üks kapp tähendab üht otsust korraga kogu valiku kohta.

Üheksa punkti, mille järgi hoiukoht paika saab

1. Alusta etiketist. Seal seisab kangus ja partii tähis, mille järgi saab pudeli koostise numbrid juba enne esimest avamist üle vaadata. Nii on teada, millise numbri püsimisest üldse jutt käib.
2. Vali koht, kuhu päike ei ulatu. Merevaigukollasest klaasist pudel piirab valgust juba ise, aga kapiuks, sahtel või pakend lõpetab selle töö ära. Otse aknal seisev pudel saab valgust igal päikesepaistelisel tunnil.
3. Vali koht, mis püsib jahe. Lindholsti 2010. aasta töös muutus soojemas hoitud proovide kannabinoidide sisaldus kiiremini kui jahedamas hoitud proovide oma, ja see vahe kogunes mitme kuu jooksul [2]. Sama suunda vaatas juba 1976. aasta katse, mis hoidis kanepit ja preparaate erinevates tingimustes [1].
4. Pliidi kohal olev kapp, radiaatori kohal olev riiul ja aknalaud jäävad valikust välja. Kõik kolm annavad soojust ka siis, kui ruum ise tundub parasjagu jahe.
5. Keera pipetikork pärast iga kasutamist lõpuni kinni. Pipett käib pudelist välja ja tagasi, ning iga kord puutub sisu õhuga kokku. Poolikult suletud kork jätab õhule tee lahti.
6. Hoia kõik pudelid ühes kohas koos. Üks kapp tähendab üht otsust, mis kehtib kogu valiku kohta korraga, ja siis ei jää üks pudel kogemata köögilauale seisma.
7. Autosse pudelit jätta ei tasu. Suvine salong läheb tundidega palavaks ja jääb siis päikese kätte seisma, ehk soojus ja valgus korraga. Kaasa võttes sobib pudelile koti pime nurk.
8. Sama kolme teguri loogika kehtib ka Öösari pudelite ja karpide puhul, nii et kogu kodune valik mahub täpselt samasse kappi kõrvuti.
9. Märgi avamise kuupäev pudelile või karbile. Nii ei ole hiljem vaja mälu järgi arvata, kui kaua pudel kapis seisnud on, ja pudelite järjekord jääb selgeks. Kangus ise hoiukohta ei muuda: viiest protsendist neljakümneni kehtivad samad kolm tingimust, ehk pime, jahe ja lõpuni suletud kork.