CBD ja nahk: mida laboriuuringud on mõõtnud

Kust naha kannabinoidijutt tegelikult algab

Nahk ei ole selle teema juures ainult pind, millele midagi peale määritakse. Bíró ja kaasautorid kirjeldavad 2009. aasta ülevaates, et kannabinoidiretseptoreid ja keha enda kannabinoide leidub mitmes naha rakutüübis [1]. Retseptor on valk, mis seob kindla molekuli ja annab rakule signaali edasi. Kui selliseid valke naha kudedes kirjeldatakse, siis on kaardistatud asukoht.

Keha enda kannabinoidid ehk endokannabinoidid on organismis endas valmistatud signaalimolekulid. Kõige põhjalikumalt kirjeldatud kaks neist kannavad nimesid anandamiid ja 2-AG. Taimest need ei tule. Nad tekivad kudedes ja jõuavad samade retseptoriteni, mille kohta 2009. aasta ülevaates naha rakutüüpide juures märkmeid seisab [1].

Andmete liik loeb siin rohkem kui miski muu. Rakukultuuridega tehtud katsed ja kudede proovid annavad kaardi. Kaart vastab küsimusele, kus miski paikneb, ja jätab lahtiseks küsimuse, mis juhtub siis, kui keegi tuubi avab ja midagi nahale määrib. Kaks eri küsimust, kaks eri liiki andmeid.

Sellepärast algab kogu teema retseptorite ja signaalimolekulide juurest. 2009. aasta ülevaade koondab täpselt seda: nimekirja sellest, mis naha kudedes olemas on [1]. Sellele nimekirjale toetub kõik ülejäänu.

Ensüümid, mis samas koes molekule lagundavad

Signaalisüsteemi juurde kuuluvad ka lagundajad. Rasvhappeamiidi hüdrolaas ja monoatsüülglütserooli lipaas on kaks ensüümi, mis endokannabinoide lammutavad, ja mõlemad on nahas kirja pandud [1]. Ensüüm on valk, mis kiirendab kindlat keemilist reaktsiooni, siin siis signaalimolekuli lagundamist.

Sellest tuleb üks täpsustus. Nahas ei seisa üksnes vastuvõtjad, vaid ka masinavärk, mis neid molekule kohapeal ringluses hoiab: tekkimine, seondumine, lagundamine [1]. Mõlemad pooled, retseptorid ja ensüümid, seisavad samas ülevaates ühe süsteemi osadena [1].

Praktilises mõttes on naha kannabinoidisüsteemi kohta olemas anatoomiline kirjeldus. Mitmes rakutüübis retseptorid, keha enda molekulid, kaks nimeliselt märgitud ensüümi [1]. Sellel kirjeldusel on selge piir: see ei ütle, kui palju midagi kusagil toimub ega millise kiirusega. Piir ei ole puudus, vaid lihtsalt selle töö ulatus.

Mida 2019. aasta kaardistus nimetab

Tóth ja kaasautorid koondavad 2019. aasta ülevaates laborikatsete ja prekliiniliste tööde tulemused, mis seovad kannabinoidide signaalimise mitme nahas toimuva protsessiga [2]. Loend on konkreetne: barjääri kujunemine, keratinotsüütide kasv ja diferentseerumine, rasunäärmete lipiiditoodang, karvafolliikuli tsükkel ning naha kaitsereaktsioonide signaalid [2].

Paar sõna nendest nimedest, sest ilma selleta jääb loend tühjaks. Keratinotsüüdid on rakud, millest naha kõige välimine kiht suures osas koosneb. Diferentseerumine tähendab raku küpsemist kindla ülesande jaoks, kasv aga rakkude arvu suurenemist jagunemise teel. Barjäär on see kiht, mis hoiab vett sees ja välist kraami väljas.

Lipiiditoodang käib rasunäärmete kohta. Need näärmed valmistavad rasuainet, õlise koostisega segu, mis jõuab karvakanali kaudu naha pinnale. Karvafolliikuli tsükkel tähendab, et folliikul läbib kasvu, taandumise ja puhkeperioodi ning alustab siis otsast peale. Kõik viis rida käivad kudedes toimuvate protsesside kohta.

Sõna prekliiniline tähistab tööd, mis toimub enne inimuuringuid: rakukultuurid, kudede proovid, mudelsüsteemid. Kui 2019. aasta ülevaates seisab viide sellisele andmestikule, siis käib jutt just sellest tasemest [2]. Mitte kliinilistest võrdlustest.

Kaks ülevaadet vaatavad sama süsteemi eri nurga alt. 2009. aasta töö loetleb retseptorid, keha enda molekulid ja ensüümid naha rakutüüpides [1]. 2019. aasta töö seob need protsessidega, mille kohta laboriandmeid leidub [2].

Ülevaate roll tasub eraldi välja öelda. Selline töö kirjeldab kirjanduse seisu ja osutab kohtadele, kus uurimine jätkub [2]. Retseptorite ja signaalimolekulide kaardistus annab süsteemi anatoomia. Anatoomia on lähtepunkt, mitte tulemus, ja seda vahet ajab turunduskeel kõige sagedamini sassi.

Rasunäärmerakud katseklaasis

Katse ülesehitus, nagu see kirja pandud

Kõige rohkem viidatud üksiktöö selles valdkonnas pärineb 2014. aastast, autoriteks Oláh ja kolleegid [3]. Katsesüsteem koosneb inimese rasunäärmerakkudest, mida kasvatatakse rakukultuuris ehk väljaspool keha. Rasunäärmerakud on need rakud, mis rasunäärmetes rasuainet toodavad.

Mõõdetud suurused on samuti kirjas: kannabidiooli toime lipiiditoodangule ja rakkude sellega seotud käitumisele, kõik rakukultuuri tingimustes [3]. Ladinakeelne väljend in vitro tähendab siin täpselt seda, mis sõnades juba seisab. Rakud tassis, kontrollitud tingimused, mõõdetav väljund.

Üks töö, ja mis pärast seda tuleb

Üksik töö jääb üksikuks tööks, ka siis kui ülesehitus on hoolikas. Edasine kirjandus kas kinnitab tulemust või kitsendab selle ulatust, ja alles selle järel saab rääkida korduvusest. 2014. aasta katse seisab kirjanduses omaette punktina [3].

Siit tuleb ka kõige tavalisem liialdus. Kui seda tööd tsiteeritakse tõendina selle kohta, mis inimese nahal juhtub, siis läheb viide katse enda ülesehitusest kaugemale [3]. Rakukultuur annab andmeid rakukultuuri kohta.

See ei tähenda, et töö poleks huvitav. Vastupidi, just tänu sellele katsele on rasunäärmerakud kannabidiooli kirjanduses kõige täpsemalt kirjeldatud rakutüüp [3]. Aga küsimus, mis juhtub kreemiga näol, ja küsimus, mis juhtub rakkudega tassis, kannavad eri vastuseid ja eri andmeid.

Kreemi määratlus ja mõõdetud läbitungimine

Otstarbe kaudu piiritletud tootekategooria

Euroopa Liidus ja Ühendkuningriigis lähtub kosmeetikatoote määratlus otstarbest, mitte koostisosast. Kirjas seisab, et toodet kantakse keha välistele osadele, et puhastada, lõhnastada, välimust muuta, kaitsta, nahka heas korras hoida või kehalõhna korrigeerida. Määratluse keskmes on eesmärk, mille jaoks toode on mõeldud.

Sellest järeldub üks väga proosaline asi. Kreemi juures loetletakse koostisosad. Sortimendi ja koostise kohta saab kõike üle vaadata lehel CBD nahahoolduse tooted, kus iga toote juures seisab, mis tuubi sisse läheb.

2004. aasta difusioonikatsed inimnaha proovidega

Läbitungimist on mõõdetud eraldi. Stinchcomb ja kolleegid vaatlevad 2004. aastal delta-8-tetrahüdrokannabinooli, kannabidiooli ja kannabinooli liikumist inimnaha proovide läbi, laboris tehtud difusioonikatsetes [4]. Katse annab arvud selle kohta, kui palju ainet naha proovist läbi liigub.

See seab paika ka etiketi lugemise. Etiketil seisev kannabidiooli milligrammide arv käib pakendi sisu kohta, mitte selle osa kohta, mis ühte või teise naha kihti jõuab: viimane küsimus kuulub läbitungimisuuringute pärusmaale [4].

Kaks eri dokumenti, kaks eri lauset. Pakendil seisab koostis. Difusioonikatse protokollis seisab liikumise mõõtmine [4].

Loend: mida iga viidatud töö mõõdab

1. Retseptorid ja keha enda kannabinoidid mitmes naha rakutüübis, kirjas 2009. aasta ülevaates [1]. Andmete liik: rakukultuuridega tehtud katsed ja kudede analüüsid.
2. Anandamiid ja 2-AG kui kõige põhjalikumalt kirjeldatud endokannabinoidid. Mõlemad on organismis endas valmistatud signaalimolekulid, mitte taimest pärit ühendid.
3. Rasvhappeamiidi hüdrolaas ja monoatsüülglütserooli lipaas, mõlemad nahas kirja pandud [1]. Lagundamine toimub samas koes, kus retseptorid paiknevad.
4. Viis protsessi 2019. aasta ülevaates: barjääri kujunemine, keratinotsüütide kasv ja küpsemine, rasunäärmete lipiiditoodang, karvafolliikuli tsükkel, naha kaitsereaktsioonide signaalid [2].
5. Ülevaate ulatus: kirjanduse seisu kirjeldus ja osutus edasistele uurimissuundadele [2]. Retseptorikaart annab signaalisüsteemi anatoomia.
6. Oláh ja kolleegid, 2014: inimese rasunäärmerakkude kultuur, kannabidiooli toime lipiiditoodangule ja rakkude käitumisele, väljaspool keha [3].
7. Korduvuse seis: üksik töö jääb üksikuks tööks, kuni järgnev kirjandus tulemust kinnitab või kitsendab [3].
8. Stinchcomb ja kolleegid, 2004: delta-8-tetrahüdrokannabinool, kannabidiool ja kannabinool inimnaha proovides, laboris tehtud difusioonikatsed [4].
9. Etiketi arv käib pakendi sisu kohta; naha kihtidesse jõudev osa kuulub läbitungimismõõtmiste alla [4].
10. Kosmeetikatoote määratlus Euroopa Liidus ja Ühendkuningriigis lähtub otstarbest: puhastamine, lõhnastamine, välimuse muutmine, kaitsmine, naha heas korras hoidmine, kehalõhna korrigeerimine.

Etikett, partiianalüüs ja Cibdoli nahahooldus

Cibdoli nahahoolduse valikus, näiteks CBD Skin Oil ja CBD Hand Cream juures, seisab kannabidiool nahka hooldavate koostisosade seas, ja iga partii kohta on analüüs avaldatud. Kannabinoididega tegeleme alates 2014. aastast, mistõttu on partiianalüüsid ja koostiseloendid meie kataloogis harjumuspärane osa tootelehest.

Dokument ja lubadus on kaks eri asja. Analüüsis seisavad arvud: millised kannabinoidid partiis mõõdetud on ja millises koguses. Sealt saab kontrollida sisu, mitte tulemust nahal, ja see vahe langeb täpselt kokku sellega, mida 2004. aasta läbitungimistööd üldse mõõdavad [4].

Kes tahab kõrvutada, kuidas sama molekuli suukaudsetes vormides deklareeritakse, leiab arvud lehelt CBD õlide valik. Kanepiõli, kandeõli ja ekstrakt seisavad seal koostises eri ridadel, nii et pudeli sisu saab rea haaval läbi käia. Kapslite kesta ja täidise koostist saab samamoodi üle vaadata lehel CBD kapslite koostis.

Millal viide on kontrollitav

Turunduskeeles liigub sõnastusi, mis osutavad uuringutele üldiselt, ilma ühtegi tööd nimetamata. Kontrollida ei ole seal midagi. Teine variant: allikas on olemas, aga see osutub rakukultuuri katseks, näiteks 2014. aasta rasunäärmerakkude tööks [3].

Kontrollitav viide näeb teistmoodi välja. Nimetatud on avaldatud töö, aasta ja autor, ning tulemuse juures seisab ka see, mille kohta katse andmeid annab ja mille kohta mitte. Nii saab lugeja aru, kas jutt käib naha kudede kaardist [1] [2], rakkudest tassis [3] või naha proovide läbi liikuvast kogusest [4].

Seis on praegu lihtne kokku võtta. Signaalibioloogia on dokumenteeritud [1] [2]. Kannabidiooli kohta on olemas rakukultuuri ja läbitungimise andmed [3] [4]. Ülejäänu on lahtine küsimus, ja nii see kirjanduses ka seisab.