Kas kannabidiooli suhtes tekib tolerantsus?

Sama küsimus, kaks väga erineva mahuga andmerida

1. THC juures seisab tolerantsuse muster inimeste kohta kirjas, ja Huestise 2007. aasta ülevaade käsitleb seda dokumenteeritud mustrina [1]. Kannabidiooli kohta samasugust rida samal kujul ei seisa. Kogu teema algabki täpselt sellest vahest, mitte kummagi molekuli maine juurest.
2. CB1-retseptor on kannabinoidide farmakoloogias lähtepunkt. Inimuuringutes seostatakse just selle retseptoriga nii THC farmakoloogiat kui ka tolerantsuse mustreid, nii et iga tolerantsuse küsimus jõuab varem või hiljem sellesse punkti tagasi [1].
3. Kannabidiooli retseptoriprofiil ei kattu THC omaga. Kannabidiool ei ole klassikaline ortosteeriline CB1 agonist, ehk ta ei hõiva ega aktiveeri esmast sidumiskohta THC kombel [2]. Sõna ortosteeriline tähendab siin retseptori peamist sidumiskohta, seda, mille jaoks see retseptor üldse on.
4. Kõrvutamine ei ole siin retooriline võte. Võrdlus näitab, millest dokumenteeritud tolerantsusprofiil koosneb: milline retseptor, milline sidumisviis, milline korduv kokkupuude ja milline mõõdetud muutus [1].
5. Kokkupuute iseloomustamine ja tolerantsuse iseloomustamine ei ole üks ja sama töö. Esimene ütleb, kui palju ainet inimese vereplasmas mõõdetakse. Teine räägib vastuse muutumisest korduva manustamise juures [2].
6. Kaks küsimust käivad kirjanduses eraldi. Tõendusmaterjal, uuringute ülesehitus ja mõõdetavad tulemusnäitajad erinevad, seega erineb ka see, kui kindlalt vastus üldse kirja saab [2].
7. Kannabinoidid ei ole üks ühtne rühm ühe käitumismustriga. Nimi ühendab molekule, mille retseptoriprofiilid seisavad kirjanduses lahus, ja tolerantsuse küsimus käib iga molekuli kohta eraldi [1][2].

Retseptori rada, mida THC juures on punkt punkti haaval kirjeldatud

1. Otsene sidumine. THC seob CB1 esmasele sidumiskohale ja aktiveerib selle. Just see teeb THC-st selle küsimuse võrdlusjuhtumi, sest inimeste kohta on muster kirjas [1].
2. Püsivus, mitte üksik kord. Kirjeldatud rada eeldab pikaajalist otsest CB1 aktiveerimist, mitte ühekordset kokkupuudet [2]. Aeg ja korduvus on selle raja osa, mitte kõrvaltingimus.
3. Retseptorite kadu. Püsiva aktiveerimise järel kirjeldatakse retseptorite kadu: sidumiskohtade arv rakupinnal langeb [2]. Sama kogus kohtab seega väiksemat hulka sihtmärke.
4. Mõõdetav tagajärg. Nii jõutakse selleni, et sama kogus annab väiksema vastuse, ja seda mustrit THC kohta inimestel dokumenteeritaksegi [1].
5. Kannabidiooli lähtepunkt on teine. Kuna kannabidiool ei ole klassikaline ortosteeriline CB1 agonist, ei alusta ta seda rada esimesest punktist, ja esmase sidumiskoha hõivamist THC kombel kirjas ei seisa [2].
6. Ülekanne ei tule iseenesest. THC juures kirjeldatud mehhanism ei kandu automaatselt kannabidioolile üle [2]. Kirjanduses käsitletakse seda eraldi, sest lähtekoht retseptoril on eri.
7. Seega ei loeta ühte rida teise pähe. THC andmerida iseloomustab THC-d. Kannabidiooli kohta seisavad omad read, omast ülesehitusest, ja neid kahte ei liideta ühte tabelisse [1][2].

Millar ja kolleegid 2018: mida see ülevaade inimeste kohta mõõdab

Millari ja kolleegide 2018. aasta süstemaatiline ülevaade koondab kannabidiooli farmakokineetika inimestel [2]. Farmakokineetika on see pool, mis on mõõdetav: kuidas aine sisse jõuab, kui palju sellest vereplasmas mõõdetakse ja kui kiiresti see sealt jälle kaob.

Esimene asi, mille ülevaade välja toob, on manustamisviis [2]. Sama molekul, eri teed organismi, eri väärtused plasmas. Just see punkt puudutab kõige otsesemalt CBD õli kasutamist praktikas: pudeli kangus seisab etiketil, aga manustamisviis seisab selle kõrval eraldi muutujana.

Teine asi on kaks arvutatud hinnangut, poolväärtusaeg ja kliirens [2]. Poolväärtusaeg kirjeldab, kui kiiresti mõõdetav sisaldus langeb. Kliirens kirjeldab kiirust, millega organism ainet käitleb. Mõlemad seisavad ülevaates hinnanguna, mitte ühe kindla arvuna.

Kolmas asi on varieeruvus. Ülevaade märgib uuringute vahel laia hajuvust [2]. Erinevad ülesehitused, erinevad manustamisviisid, erinevad mõõtmispunktid, ja tulemuseks vahemikud. See ongi põhjus, miks siit ühte üksikut arvu kaasa ei tule, ükskõik kui palju seda küsitakse.

Neljas asi on selle teema jaoks kõige olulisem. Kokkupuute iseloomustus ei ole tolerantsuse iseloomustus [2]. Ülevaade räägib sellest, kui palju ainet inimeses mõõdetakse. Tolerantsuse muster on teine tulemusnäitaja, mis tuleb teise ülesehitusega uuringutest.

Kaks veergu, mis kirjanduses kokku ei jookse

Ühes veerus seisab THC. Korduv otsene CB1 aktiveerimine, retseptorite kadu, ja inimeste kohta dokumenteeritud muster, mille juurde Huestise 2007. aasta ülevaade viib [1]. Teises veerus seisab kannabidiool: retseptoriprofiil, mis THC omaga ei kattu, ja kokkupuute arvud inimestelt [2].

Miks need veerud kokku ei jookse? Sest uuringu ülesehitus ja mõõdetav näitaja erinevad. Ühel pool korduv manustamine ja vastuse muutumine ajas [1]. Teisel pool proovid, plasmaväärtused ja arvutatud hinnangud [2]. Kaks eri küsimust, kaks eri mõõtmist, kaks eri kindlusastet.

Sealt tuleb ka kõige tavalisem libastus selle teema ümber: THC juures kirjeldatud rada tõstetakse otse kannabidiooli peale. Nii see ei käi. Mehhanismi ülekanne ei ole automaatne [2], ja seda ütleb 2018. aasta ülevaade ise, mitte kellegi arvamus foorumist.

Mida siis vaadata, kui üht kindlat arvu kirjandusest ei tule? Dokumente. Etiketil seisab protsent, partiianalüüsis seisavad kannabinoidide mõõdetud read, ja täisspektrum CBD õli puhul on samas dokumendis kirjas rohkem kui üks kannabinoid, terpeenid sealhulgas. Kanguse ja koostise read saab pudeli kaupa üle vaadata CBD õlide lehel, kus iga variandi protsent on välja kirjutatud. Nahale mõeldud vormide koostis seisab omakorda kreemide lehel, õlide loetelust eraldi. Kaks eri dokumenti, nagu kaks eri veergu kirjanduses.

Kindel, hinnanguline, lahtine: read ühe teema kohta

1. Lähtepunkt. CB1-retseptor, koht, kust kannabinoidide farmakoloogia selles küsimuses algab [1].
2. Võrdlusjuhtum. THC, mille tolerantsuse muster inimeste kohta on kirjanduses dokumenteeritud [1].
3. Rada. Püsiv otsene CB1 aktiveerimine ja sellele järgnev retseptorite kadu [2].
4. Retseptoriprofiil. Kannabidiool ei ole klassikaline ortosteeriline CB1 agonist, esmase sidumiskoha hõivamist THC kombel ei ole kirjas [2].
5. Ülekanne. THC juures kirjeldatud mehhanism ei kandu automaatselt kannabidioolile üle [2].
6. Manustamisviis. 2018. aasta süstemaatilises ülevaates seisab manustamisviis kannabidiooli plasmaväärtuste kõrval esimese muutujana [2].
7. Hinnangud. Poolväärtusaeg ja kliirens, mõlemad hinnangulise vahemikuna, mitte ühe arvuna [2].
8. Hajuvus. Uuringute vahel lai varieeruvus, mis vahemikud laiaks teebki [2].
9. Piir. Kokkupuute iseloomustus ja tolerantsuse iseloomustus on kaks eri asja [2].
10. Käsitlus. Tõendusmaterjal, uuringute ülesehitus ja tulemusnäitajad käivad nende kahe molekuli puhul eraldi [1][2].
11. Dokument. Etiketil seisab kangus protsendina, partiianalüüsis mõõdetud kannabinoidide read, ja need kaks paberit vastavad eri küsimustele.