CBD ja isu: mida kirjandus munchies-jutu kohta loetleb

Ühel pool seisab CB1 retseptori aktiivsus koos THC-ga, kelle juures Huestise 2007. aasta ülevaade nimetab isu stimuleerimist [1]. Teisel pool kannabidiool, mille kohta 2017. aasta kliiniliste andmete ülevaade loetleb isu muutusi mõlemas suunas [2]. Sama rahvakeelne sõna, aga kaks täiesti eri kirjandusrida.

CB1, THC ja kannabidiool ühes järjestuses

1. Rahvakeelne munchies-jutt kasvab kannabinoidide farmakoloogias välja ühest kindlast kohast, ja see koht on CB1 retseptori aktiivsus. Just selle retseptori ümber koondub THC kirjeldus Huestise 2007. aasta inimandmete ülevaates [1]. Kõik hilisem on tõlgendus, mis sellele kirjeldusele järgneb.
2. THC klassifitseeritakse CB1 agonistina. Agonist tähendab ühendit, mis retseptoriga seondub ja selle sisse lülitab, retseptor omakorda valku, mille külge signaalimolekul kinnitub. Isu stimuleerimine kuulub Huestise 2007. aasta ülevaates loetletud mõjude hulka [1]. Sõna loetelu sobib siia paremini kui sõna tõestus.
3. CB1 retseptorite paiknemine ei piirdu peaga. Sama ülevaade nimetab nii kesknärvisüsteemi kui ka perifeerseid kudesid, ja seetõttu seisavad seal käitumuslikud ja füsioloogilised mõjud kõrvuti ühes ja samas kirjelduses [1]. Retseptori asukoht selgitab, miks kirjeldus kahte poolt korraga puudutab.
4. Kannabidiool ei kuulu klassikaliste CB1 agonistide hulka. Kirjanduses ei ole seda mehhanismi kannabidioolile üle kantud, mistõttu munchies-mudel ei jookse ühelt ühendilt teisele üle. Kaks kannabinoidi, aga kaks eri lähtepunkti, ja nende vahel ei seisa võrdusmärki.
5. Iffland ja Grotenhermen avaldavad 2017. aastal kannabidiooli kliiniliste andmete ülevaate. Isu muutused seisavad seal teatatud mõjude seas [2]. Selline ülevaade koondab inimestel tehtud uuringutes juba kirja pandud tähelepanekud, mitte ühte üksikkatset. Loetelu, mitte järeldus.
6. Loetelu ulatus on kirjas üsna täpselt. Nimetatud on liikumine mõlemas suunas, mitte üks suund [2]. See on midagi muud kui teadaoleva märgiga toime, sest kirje ise lubab kahte võimalust korraga ja jätab valiku lahtiseks.
7. Kirje staatus väärib eraldi rida. Uuringu sees tähele pandud ja üles märgitud, ja täpselt sellel tasemel see teave ka püsib [2]. Vahe tähelepaneku ja väljakujunenud reegli vahel on kirjanduses tavaline, ja siin see vahe kehtib.
8. Mechoulami ja kolleegide 1995. aasta töös kirjeldatakse seedekoest pärinevat keha enda monoglütseriidi, mis seondub kannabinoidiretseptoritega [3]. See molekul on 2-AG, üks kahest kõige põhjalikumalt kirjeldatud endokannabinoidist. Seondumine ja päritolukude seisavad seal koos ühes kirjes.
9. 1995. aasta tähelepanek on struktuurne, mitte manustamist puudutav väide [3]. Kannabidiooli kohta selles töös väidet ei ole, ja ühegi üksiku ühendi isusuunda see kirje ei määra [3]. Nii jääb üks kirje keemia poolele ja teine inimandmete poolele.

Huestise 2007. aasta ülevaade ja selle sisu THC juures

Huestise 2007. aasta töö on inimese kannabinoidide farmakokineetika ülevaade. Sõna kõlab tehniliselt, aga tähendus on lihtne: mis juhtub ühendiga kehas. Kui palju THC-d vereringesse jõuab, kui kiiresti see sinna jõuab, kuhu see kehas edasi liigub ja kuidas see lagundatakse [1]. Kõik neli teemat seisavad samas ülevaates kõrvuti.

Sealsamas seisab tähelepanek, et sissehingamine ja suukaudne manustamine lahknevad [1]. Sama molekul, kaks eri teed, kaks eri kulgu. See on ka põhjus, miks küsimus CBD õli kasutamise viisist ja küsimus isust ei ole üks ja sama küsimus: esimene puudutab teed kehasse, teine retseptorite farmakoloogiat.

CB1 retseptorite paiknemine seisab samas ülevaates: kesknärvisüsteem ja perifeersed koed [1]. Seetõttu kirjeldatakse käitumuslikke ja füsioloogilisi mõjusid ühe hingetõmbega, mitte kahes eri peatükis [1]. Isu stimuleerimine kuulub selles ülevaates kataloogitud mõjude hulka [1], ja see on ka kogu munchies-jutu farmakoloogiline alus.

Kindlat üksikvastust ülevaade ei anna. Imendumise ja ainevahetuse muutlikkus räägib ühtlase ootuse vastu [1]. Kaks inimest, sama kogus, kaks eri arvu vereringes. Selline lause ei kõla nii jõuliselt kui rahvakeelne üldistus, aga see peegeldab kirjandust täpsemalt.

• THC hulk vereringes ja selle hulga saavutamise kiirus, mõlemad nimetatud ühe ülevaate sees [1].
• Sissehingatud ja suukaudse tee lahknevus, kirjas sama töö juures [1].
• Jaotumine kehas, ehk kuhu ühend pärast vereringesse jõudmist liigub [1].
• Ainevahetus, ehk lagundamise pool, mis samuti kuulub selle ülevaate teemade hulka [1].
• CB1 retseptorite paiknemine nii kesknärvisüsteemis kui ka perifeersetes kudedes [1].
• Isu stimuleerimine THC juures loetletud mõjude seas [1], ilma lubatud ühtsest reeglist.
• Imendumise ja ainevahetuse muutlikkus kui vastuargument ühetaolisele ootusele [1].

Mida 2017. aasta kliiniliste andmete ülevaade isu kohta loetleb

Iffland ja Grotenhermen käivad 2017. aastal läbi kannabidiooli kohta avaldatud inimandmed. Isu muutused seisavad seal teatatud mõjude loetelus [2]. Nii lühidalt ja täpselt nii palju. Loetelu ei tähenda seletust, ja seletust see töö selle rea juurde ka ei paku.

Ulatus on siin kogu asja tuum. Kirjas seisab liikumine mõlemas suunas, mitte üks suund [2]. Teadaoleva märgiga toimet see kirje seega ei anna, sest kirje ise sisaldab korraga kahte võimalikku suunda [2]. Kes ootab ühte selget noolt, see ootab midagi, mida seal ei seisa.

Ka kirje staatus tasub eraldi välja öelda: uuringu sees tähele pandud ja üles märgitud [2]. Ja mõlemasuunaline loetelu ise on signaal sellest, et individuaalsed vastused ei ole ühetaolised [2]. Sellepärast lahknevad ka CBD õli kogemused, mis foorumites üksteise kõrval seisavad, nii sageli suunas ja sõnastuses.

Teine pool sellest teemast puudutab mehhanismi. Kannabidiool ei kuulu klassikaliste CB1 agonistide hulka, ja munchies-jutu aluseks olev mehhanism ei ole kirjanduses kannabidioolile üle kantud. Nii lagunebki küsimus kaheks eraldi küsimuseks: CB1 agonisti lugu ühel pool [1] ja teatatud mõjude kirjandus teisel pool, kus suund jääb määramata [2].

• Loetelu ulatus: liikumine mõlemas suunas, mitte üks kindel suund [2].
• Kirje iseloom: teatatud mõju, mitte teadaoleva märgiga toime [2].
• Kirje staatus: uuringu sees tähele pandud ja üles märgitud [2].
• Mõlemasuunaline rida kui signaal individuaalsete vastuste ebaühtlusest [2].
• Mehhanism: kannabidiool ei ole klassikaline CB1 agonist, ja CB1 agonisti mudelit ei ole kirjanduses talle üle kantud.
• Kõrvutus: munchies-raam kuulub CB1 agonisti loo juurde [1], isu muutused teatatud mõjude kirjanduse juurde [2].

Keha enda kannabinoidid ja nende lagundamise rada

Endokannabinoidsüsteemi kirjeldatakse kolme osa kaudu. Esiteks kannabinoidiretseptorid. Teiseks keha enda ligandid ehk endokannabinoidid, mille hulgast kaks kõige põhjalikumalt kirjeldatud on anandamiid ja 2-AG. Kolmandaks ensüümid, mis neid molekule sünteesivad ja lagundavad. Signaali algus ja signaali lõpp seisavad seega mõlemad samas süsteemis.

Lagundamise pool on nimeliselt teada. Anandamiidi lagundab rasvhapete amiidhüdrolaas, 2-AG juures teeb sama töö monoatsüülglütserooli lipaas. Need nimed ei ütle midagi isu suuna kohta, aga nad näitavad, et süsteem ei koosne üksnes retseptoritest, mille külge miski kinnitub.

Mechoulami ja kolleegide 1995. aasta töös kirjeldatakse seedekoest pärinevat keha enda monoglütseriidi, mis seondub kannabinoidiretseptoritega [3]. See molekul on 2-AG. Lihtsas keeles: keha ise valmistab rasvast pärineva molekuli, ja see leiab seedekoes sama retseptoriperekonna, mille külge seonduvad ka taimsed kannabinoidid [3].

Tähelepanek on struktuurne, mitte manustamist puudutav väide [3]. Aga just see kirje, retseptoriga seonduv molekul seedetraktis ja mitte üksnes peas [3], seisab selle taga, miks endokannabinoidide füsioloogia kirjeldustes jõuab jutt toitumiskäitumiseni. Sellel faktil on kirjanduses konkreetne ülesanne: see annab põhjenduse, miks toitumist üldse kannabinoidiretseptorite signaaliülekande all uuritakse [3]. Piirid samas jäävad püsti. Suunda ühegi üksiku ühendi kohta see töö ei anna, ja kannabidiooli puudutavat väidet 1995. aasta töös lihtsalt ei ole [3].

• Süsteemi osad: kannabinoidiretseptorid, keha enda ligandid ja neid sünteesivad ning lagundavad ensüümid.
• Kaks kõige põhjalikumalt kirjeldatud endokannabinoidi: anandamiid ja 2-AG.
• Lagundamine nimeliselt: anandamiid rasvhapete amiidhüdrolaasi kaudu, 2-AG monoatsüülglütserooli lipaasi kaudu.
• 1995. aasta identifitseerimine: kannabinoidiretseptoritega seonduv molekul signaali lähtekoes [3].
• Dokumenteeritud osa: retseptoriga seondumine ja seedetrakti päritolu, mitte ainult pea [3].
• Kirje piirid: suunda ühendite kaupa ei ole, ja kannabidiooli kohta väidet selles töös ei ole [3].

Kaks kirjet kõrvuti ja üks lahtine küsimus

Üldine füsioloogia ja üksikinimese vastus on kaks eri kõrgust. Esimest kirjeldavad retseptorid, ligandid ja ensüümid. Teine sõltub sellest, kui palju ühendit vereringesse jõuab ja kui kiiresti see lagundatakse, ning just selle poole muutlikkus seisab Huestise 2007. aasta ülevaates kirjas [1]. Sealt tulebki lause, mida keegi kuulda ei taha: ühtset ootust see ülevaade ei paku [1].

Kolm viidatud tööd ei vasta samale küsimusele. 2007. aasta ülevaade kirjeldab THC-d CB1 agonistina ja loetleb isu stimuleerimise koos teiste mõjudega [1]. 2017. aasta ülevaade loetleb kannabidiooli juures isu muutusi mõlemas suunas [2]. 1995. aasta töö kirjeldab seedekoe monoglütseriidi seondumist kannabinoidiretseptoritega [3]. Kolm rida, kolm eri tasandit.

Osa lähedasi otsinguid puudutab hoopis koostist, mitte farmakoloogiat. Küsimus kanepiõli ja CBD õli erinevusest on nimeküsimus. Küsimus sellest, mis täisspektrum CBD õli sees peale kannabidiooli seisab, ja küsimus terpeenidest kui kanepi lõhnafraktsioonist puudutavad segu koostist. Isuküsimus seevastu puudutab retseptorite farmakoloogiat, ja need kaks asja jooksevad eri veergudes.

Pudeli poolel saab üle vaadata etiketil seisva protsendi ja partiianalüüsi kannabinoidide read. Kirjanduse poolel saab üle lugeda, mis kolmes viidatud töös tegelikult seisab. Isu suund üksikinimese jaoks nende ridade vahelt välja ei loe, ja 2017. aasta mõlemasuunaline kirje ütleb sama asja teiste sõnadega [2].

• Kirjas: THC kui CB1 agonist ja isu stimuleerimine loetletud mõjude seas [1].
• Kirjas: kannabidiooli juures isu muutused mõlemas suunas, teatatud mõjude loetelus [2].
• Kirjas: kannabinoidiretseptoritega seonduv seedekoe monoglütseriid, identifitseeritud 1995 [3].
• Lahtine: ühe inimese isusuund, sest imendumine ja ainevahetus varieeruvad [1].
• Lahtine: kannabidiooli isumõju märk, sest loetelu ei fikseeri suunda [2].
• Eri veerg: koostise küsimused, mille vastus seisab etiketil ja partiianalüüsis, mitte farmakoloogia ülevaadetes.